/nginx/o/2012/05/03/1085230t1h86ae.jpg)
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul võtab ühtse hädaabinumbri kasutuselevõtt aega mitu aastat, sest hädaabi valdkonnas ei saa riik kiirustamisega riskida.
Vaher: ühtne hädaabinumber 112 nõuab kaks ja pool aastat ettevalmistusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus astus täna olulise sammu häirenumbri suunas, kui eraldas häirekeskuse siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaks iseseisvaks juriidiliseks isikuks. Uus keskus võtab lähiaastatel endale ka numbril 110 saabuvad hädaabikõned, mida praegu teenindab Politsei- ja piirivalveamet.
Ainukesele hädaabinumbrile 112 üleminek on planeeritud 2014. aasta lõpuks. «Meil on kaks numbrit 110 ja 112 olnud üle kümne aasta. Tahame järk-järgult tekitada selle olukorra, et jääks ainult üks number. Üleminek võtab nii pika aja seetõttu, et tahame riskid minimeerida ja tagada teenuse kvaliteedi,» ütles Vaher.
Siseministri sõnul nõuab see personalikoolitust häirekeskuse töötajatele, et nad oskaksid teenindada korraga nii pääste- kui ka politseikõnesid. «Tänavu juunis lõpetabki Väike-Maarja päästekoolis esimene lend selliseid teenindajaid.»
Lisaks tuleb sisse seada uued kõnesüsteemid, mis eeldab häirekeskuste uuendamist. Esimene ühtne häirekeskus avatakse tänavu 23. mail Jõhvis, mis hakkab pilootprojektina teenindama kõiki häirekõnesid tervikuna. Kõige viimasena läheb ühtsele süsteemile 1. märtsil 2014 üle Lääne häirekeskus.