Tõnu Kortsu vandeadvokaat Helmeri Indela selgitas, et mehel on püsiv elukoht, abikaasa, neli alaealist last ning ühiskondlik tuntus, mistõttu ei hakka ta veel järele jäänud 4-kuulise vangistuse eest kuskile pakku jooksma. Indela leidis, et vahistamine on üldse liiga karm tõkend, arvestades süüalusele mõistetud karistuse – 5-kuuse vangistuse – leebust.
Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Ivi Kesküla märkis, et kummalisel kombel peavad mitmed kaitsjad 5-kuulist karistust leebeks.
Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kadri Väling pidas meeste vahi all pidamist põhjendatuks. Ta tõi nimeliselt välja, kui palju keegi selle aja jooksul, kui neile on kehtinud elukohast lahkumise keeld, on reisidel käinud. Ta selgitas, et mehed on käinud korduvalt nii töö- kui puhkusereisidel, kusjuures näiteks Parbus on saanud käia mitu korda puhkusereisil ka ajal, mil tema arved on arestitud.
Toivo Susi kaitsja leidis, et kui Susi on kohtupidamiseks kulunud 3 aasta ja 4 kuu jooksul käinud välismaal kahel korral, siis tänapäeval ei saa seda küll sagedaseks pidada.
Kaitsjad avaldasid ka hämmingut, et mehi pole eelnevalt teavitatud, et nende ausat käitumist - enam kui kolmeks ööpäevaks kodust lahkumiseks kohtult loa küsimist - hiljem kohtus nende vastu kasutatakse. Väling vastas, et seda ei kasutatagi nende vastu, vaid see näitab nüanssi, et meestel on selline väljakujunenud elustiil ja majanduslikud võimalused riigi eest peitu minemiseks.
Ringkonnakohtu määrus süüaluste vahi all pidamise osas tehakse teatavaks 8. mail.
Harju maakohus mõistis niinimetatud Parbuse pistiseasjas kõik süüdistatavad 30. märtsil süüdi ja mõistis neile reaalsed vangistused 3 kuud (Unt), 4,5 kuud (Susi ja Raide), 5 kuud (Korts ja Sepp) ja 2,5 aastat (Parbus). Ainsana võis kohtusaalist vabana lahkuda Peeter Palusaar, kellele määratud 5 kuud ja 22 päeva vangistust loeti eelvangistuses viibitud ajaga kantuks.