Riik eraldab puudega laste hoidmiseks üle miljoni euro

Riik pakub puude laste vanematele aastas 371 eurot lapsehoiutoetust. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sotsiaalministeerium eraldab 1 116 303 eurot lapsehoiuteenuse osutamiseks sügava ja raske puudega lastele.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on raha eraldamise eesmärk pakkuda peredele tuge eelkõige koolivaheaegadel, lasteaia puhkuste ajal või nädalavahetustel, teatas sotsiaalministeerium. «Puudega lapse vanemal on õigus taotleda lapsehoiuteenust, mis toetab lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut ja teenust võib kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena, ka ainult tundide arvestuses,» täpsustas minister.

Sel aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 371 eurot kalendriaastas. Kui soovitakse teenust riiklikult kehtestatud maksimaalse maksumuse määrast rohkem, siis katab teenuse kulud lapsevanem koos kohaliku omavalitsusega kokkuleppe alusel. Lapsehoiuteenuse eesmärk ei ole asendada lasteaeda või kooli, sest puudega lastel on teiste lastega võrdne õigus käia haridusasutuses.

Kõik lapsevanemad, kes kasvatavad raske või sügava puudega last, võivad pöörduda kohaliku omavalitsuse poole riikliku lapsehoiuteenuse saamiseks. Raha eraldatakse kolmepoolse (lapsevanem, omavalitsus, teenusepakkuja) lepingu alusel.

Lapsevanem ise valib endale sobiva tegevusloaga teenusepakkuja. Raske ja sügava puudega laste arv, kelle puhul lapsehoiuteenust riiklikult rahastati oli 2011. aastal 587. See arv on tõusnud igal aastal. Juhul kui lapsehoiuteenuse järele puudub vajadus, võib kohalik omavalitsus eraldatud vahenditest pakkuda muid puudega laste suunatud hoolekandeteenuseid.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kulli selgitas, et riigi poolt eraldatud puudega lapse lapsehoiuteenuse vahenditest peaks raha üle jääma, siis sellisel juhul on KOVidel võimalik alles jäänud rahaga pakkuda ka teisi teenuseid pakkuda, mis aitavad raske või sügava puudega lapsi ja nende peresid. «Mõeldud on kõiki erinevaid KOVi vastutusalas olevaid hoolekandeteenuseid, mida puudega laps võiks vajada, näiteks eluruumi kohandamine, transport (teenusena, mitte toetusena), päevakeskus, tugiisiku teenus, abivahendi omaosaluse kulude katmine, hooldusteenus jne),» sõnas Sõmer-Kulli. Ta lisas, et kirjeldatud teenused on kohalike omavalitsuste vastutada ja finantseerida.