Toitlustus- ja ehitusfirma petsid välja 4,2 miljonit krooni eurotoetust

Viiesajakroonised. Foto: Artur Sadovski / Postimees

Toitlustusfirma Eesti Eine võltsis dokumente ja esitas valeandmeid, et saada 4,2 miljonit krooni toetust hoonele, mis taotlusperioodi alguseks oli tegelikult valmis.

Indrek Kirss nimetab enda juhitavat tehast naljatamisi pudruvabrikuks. Tegelikult on Eesti Eine keskköök suur ja eriline asutus. Iga päev valmistatakse seal pealinna haiglate umbkaudu 1500 patsiendile süüa ja isegi jõululaupäeval läheb Lasnamäel asuvast ettevõttest välja 4500 toiduportsu, vahendas ETV saade «Pealtnägija».

Piinlikult puhtas tehases on siiski peidus räpane saladus – nimelt ujusid vabriku rajanud ehitusfirmast pinnale paberid, mis viitavad, et Eesti Eine keskköögi püstitamise käigus peteti PRIA-lt välja 4,2 miljonit krooni.

Objekti endine projektijuht Toomas, kes soovis «Pealtnägijaga» rääkida varjatult, ütles, et paberites oli tööde mahtusid ja nende teostamise ajavahemikke näidatud reaalsusele mittevastavalt.

«Neid oli nihutatud ajaliselt hiljemaks ja summaliselt suuremaks. Aga kuna ma olen vastavalt ehitusseadusele kogu ehitusprotsessi dokumenteerinud, siis ma keeldusin, sest selline pettus tuleb alati välja,» rääkis Toomas.

Pettus ei tulnud siiski kohe välja. 2011. aasta suve lõpus maksis PRIA Eesti Einele välja 272 266 eurot ehk vanas rahas 4,2 miljonit krooni.

PRIA petmiseks sõlmiti fiktiivne leping

Selle loo keskmes on kaks võtmeküsimust – millal tööd tegelikult tehti ja palju nad tegelikult maksid? Eesti Eine direktori sõnul sõlmis nende firma peatöövõtjaga Primus PR kaks ehituslepingut. Esimene allkirjastati veebruaris 2010 ja see puudutas majakarpi. Lepingu hind oli üle 12 miljoni krooni.

Teine leping sõlmiti novembris 2010 ja see puudutas maja siseviimistlust ning seadmete paigaldust. Selle maht oli üle 7 miljoni krooni. Kogu ehituse hinnaks kujunes kokku 21 miljonit krooni ja kirsi sõnul andis ehitaja valmis hoone üle detsembris 2010.

Projektijuht Toomase väitel tehti aga kõik valmis märksa varem ja palju odavamalt. Tema sõnul on teine, 7 miljonit maksev leping fiktiivne ning mõeldud ainult PRIA petmiseks.

«Objekti töö hakkas füüsiliselt pihta mais 2010, lõpetasime 99 protsendi valmiduses oktoobris 2010 ja novembri alguses olid viimased nõrkvoolusüsteemide häälestamised ja ventilatsiooni häälestamised ja nagu ikka objekti käivitusperiood. Aga tellija oli juba sisse kolinud ja tootmine käis seal,» kinnitab ta.

Asja iva on just see, et eurotoetust sai taotlema hakata alles 15. novembrist. PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal ütles, et abikõlbulikud on tööd taotluse esitamisele järgnevast päevast. «Kui Eesti Eine esitas oma taotluse 16. novembril, siis oleks ta võinud alustada oma investeeringute tegemist, asjade ostmist, ehitust 17. novembril," selgitas Hämmal.

Suurimad artiklid, mida PRIA toetas, olid siseviimistlustööd – 111 000 eurot, ventilatsiooniseadmete ost ja paigaldus – 55 000, külmkambrite ost ja paigaldus – 33 000 ning gaasikatla ost – 27 000 eurot. Kõik need tööd olid projektijuht Toomase kinnitusel lõpetatud enne 15. novembrit 2010.

Õigete andmete korral poleks projektile toetusraha antud

Tehasejuht Indrek Kirsilt kommentaari küsides selgus, et direktor on teadlik, et on tekkinud kahtlused kuupäevade suhtes, aga ta ei tea, et väidete toetuseks on olemas ka dokumente.

Küsimusele, mida on tal öelda väite peale, et kõik oli valmis juba enne toetuse küsimist, vastas Kirss, et ehitus on omaette protsess. «Nagu ma mainisin, meil oli peatöövõtja Primusega kaks ehituse lepingut: üks oli üldtööde peale, mille me juba sõlmisime veebruaris, ja selle teise lepingu sisetööde tehnoloogia peale sõlmisime sügisel, aga osa tehnoloogilisi seadmeid, õigemini osa nende tehnoloogiliste seadmete detailidest paigutasime üldehitustöö perioodi ajal paika, mida nägi ette terve ehituse loogika ja õige tööde järjekord,» rääkis Kirss.

Ta möönis, et üksikud sõlmed võidi teha PRIAle deklareeritust pisut varem, aga mingil juhul ei olnud süsteemid enne abi taotlemist juba paigas ja töökorras, väitis Kirss.

Kui «Pealtnägija» näitas mehele alltöövõtjate pabereid, mille kohaselt vakumeeriti ja survestati külmkambrid juba septembri lõpus, koolitati Eesti Eine personali külmkambrite kasutamise osas ja anti külmkambrid üle oktoobri lõpus, vastab tehasejuht, et nagu ta eelnevalt mainis, käiski kogu asi töö käigus ja tööprotsessis.

Küsimusele, kuidas saadi teha koolitust külmkambrites, mida ei ole olemas, küsis Kirss vastu, miks ei saa. «Need külmkambrid olid paigaldatud, survestatud,» sõnas ta ja oli nõus, et järelikult olid need olemas enne 15. novembrit. «Olid olemas!» ütles ettevõtja.

Selle kohta, et PRIA-le esitatud andmete järgi pidi ettevõte sel ajal külmkambreid alles ostma hakkama, ütles juht, et see pole päris õige, kuid nähes oktoobri lõpust pärinevat külmkambrite üleandmis-vastuvõtmise akti, märkis ta siiski, et nii on. «No jah. No mida ma oskan praegu öelda? Ma vist juba hakkan ennast kordama. Ma ütlen, see protsess oligi, käiski paralleelselt. Need ju külmkambrid, järelikult nad olid siis oktoobris siin, jah,» rääkis Kirss.

PRIA peadirektori asetäitja märkis, et sisuliselt ei oleks projekt sellisel juhul abikõlbulik olnud. «Kui vähegi on tõestusmaterjal selle kohta, et need investeeringud olid tehtud enne toetustaotluse esitamist PRIAsse, siis need kulud ei ole abikõlblikud,» kinnitas Hämmal.

Eesti Eine juht paneb osa süüst ametnike õlule

Lisaks kinnitab Ida-Tallinna Keskhaigla, kelle allüürnikuna Eesti Eine enne oma maja ehitust tegutses, et rendileping köögiga lõppes juba 31. oktoobril 2010.

Kirss möönis dokumentidega silmitsi seistes ka seda, et oktoobri lõpus oli valmis ka gaasikatlamaja ja küsis ajakirjanikult, mis selles halba on.

Jaanus Hämmal märkis, et kui Kirss selle «Pealtnägijale» üles on tunnistanud, peaks ta seda nüüd ka PRIA-le tunnistama. «Kui taotleja on esitanud tahtlikult toetuse saamiseks valeandmeid, siis tuleb toetus täies mahus PRIA-l tagasi nõuda, ja kui see fakt leiab kinnistust, siis PRIA alustab kohe ja kiirelt selle toetuse täies mahus tagasinõuet,» kinnitas Hämmal.

PRIA-le esitatud paberites seisab, et gaasikatlamaja, külmkambrid ja muu anti peatöövõtjalt Primus PR Eesti Einele üle 16. detsembril 2010 ehk tegelikust viis kuni seitse nädalat hiljem. See pisike vahe paberite ja tegelikkuse vahel võib tunduda tähenärimisena, aga ametnike sõnul tähendab see, kui üks taotleja saab sohiga raha, et keegi teine jääb kusagil ilma.

Kirss ei leia, et oleks PRIA-le valeandmeid esitanud, aga tunnistab, et ametile puhuti pisut hambasse. Selles on aga tema jutu järgi osaliselt süüdi ka ametnikud ise, sest toetuste voor 2010. aastal pidi avatama algselt augustis, aga avati alles neli kuud hiljem.

«Kõigepealt me lootsime ja oli ka teada, et see meede avatakse augustis, mitte novembris,» meenutas Kirss. «Aga meil juba ehitus käis, meil olid lepingud taga, kõik protsessid  käisid ja sellepärast oli ka meil sügis väga, väga hullumeelne.»

«Ma ei ole kordagi öelnud, et, ma kõikidele paberitele, üleandmise-vastuvõtmise aktidele olen jaatanud, me oleme siin survestanud, katsetanud, võtnud neid tehnoloogiliste seadmete osi vastu – jah, me oleme seda teinud. Lihtsalt meie leping haiglatega ei võimaldanud mul, kuidas öelda, teha nii, et lihtsalt puhkame paar-kolm kuud,» kirjeldas Kirss.

PRIA juhi asetäitja kommenteeris seda väidet nii, et ettevõte ei saa ju taotlemisel kunagi kindel olla, kas raha ka tegelikult saadakse. Kirss möönab aga, et kui elu oleks must-valge, ei oleks ta nii tohtinud teha.

«Lihtsalt minu olukord või Eesti olukord lihtsalt nõudis seda. Ma pidin mõtlema oma lepingute peale, ma pidin mõtlema patsientide peale. Jah, me tegime niimoodi, aga meie süda on rahul, selles mõttes, et kõik investeeringud on sihipäraselt paigaldatud, nad on õiges kohas ja teenivad rahva huve,» rääkis Kirss.

Asja hakkab uurima politsei

Eesti Eine juht laseb paista, nagu oleks see kõik ainult vormistuslik viga ja pisike nihe kuupäevades, kuid see pole päris nii. Tegelikult tuli selleks, et asi läbi läheks, võltsida üsna suurt hulka dokumente. Näiteks kui vaadata PRIA-le esitatud akte Primuse tehtud töödest, mis on dateeritud jaanuaris 2011, on sellel projektijuht Toomase allkiri.

«Ma ei ole ühelegi sellisele paberile alla kirjutanud ja need dokumendid on võltsitud,» sõnas aga Toomas, kelle sõnul ajendas teda asjast rääkima just enda võltsallkirjade nägemine. Ta tunnistab, et aimas eurotoetuste pettust juba ammu, sest 2010. aasta sügisel tahtis Primuse juhtkond, konkreetsemalt tuntud Saaremaa ehitusettevõtja Priit Riim, kes samal ajal kuulus Kuressaare linnavolikogu ehitus- ja keskkonnakomisjoni, temalt allkirja fiktiivsetele paberitele.

«Kindlasti pidid olema nii Eesti Eine kui Primuse juhtkond, raamatupidamine sellega seotud,» usub Toomas.

Mis huvi oli ehitusfirmal afääriga kaasa minna? Tähelepanuväärne on, et see periood – aastad 2010-2011 – oli ka Primuse jaoks väga raske. Firmal olid suured võlad ja kannul kümned võlausaldajad. Primus pole praeguseni kõigi alltöövõtjate ees kohustusi täitnud ja just selle arveteklaarimise käigus inkrimineerivad paberid välja tulidki. Enda sõnul välismaal viibiv Priit Riim saadab «Pealtnägijale» selgituseks ainult napi SMSi, milles ütleb, et Eesti Eine maja on valmis ja üle antud, garantiiaeg läbi ning rohkem kokkupuuteid temal asjaga pole.

Kui Toomas ütleb, et riigiasutused peaksid oma tööd põhjalikumalt tegema, siis Jaanus Hämmal on seisukohal, et PRIA tegi kõike, mis on seaduste ja määrustega ette antud. PRIA asedirektori sõnul ei saa ametnikud olla selgeltnägijad – kontrolliti suurt hulka dokumente, mis kõik tundusid õiged ja loogilised. Nagu kord ette näeb, mindi tehast koha peale kontrollima alles pärast seda, kui Eesti Eine oli kõik paberid ära esitanud ehk augustis 2011. Ja on selge, et siis oli lihtsalt peale vaadates võimatu öelda, millal tööd tegelikult tehti.

See, et osati koostada pealtnäha laitmatuid dokumente, pole aga juhus. Eesti Eine juhataja sõnul soovitas neil eurotoetusi küsida ehitajafirma Primus ja taotlused aitas teha sellele spetsialiseerunud firma Taotlused OÜ. Kui «Pealtnägija» Taotlused OÜ juhatajalt Heino Hõbeojalt kommentaari küsib, on reaktsioon enam kui kummaline – mees teeskleb, et ei ole tema.

Ilmselt hakkab asja uurima ka politsei, sest peale raha tagasi nõudmise otsustas PRIA teha kuriteoteate prokuratuuri ja sama on lubanud teha ka Toomas, kelle sõnul tema allkirja võltsiti.