Esimene eksam näitas tundlikke kohti

Kivilinna gümnaasiumi abituriendid kasutasid eksami ajal hoolsalt õigekeelsussõnaraamatut nii teksti mõistmisel kui selle loomisel. Mõtlemisainet jagus, aga meeleheitel ei tundunud eksami uue formaadi pärast keegi olevat. Foto: Kristjan Teedema

Esimene uutmoodi eesti keele eksam sai esmaspäeval tehtud ning abituriendid ja õpetajad jäävad nüüd südamevärinal pisut etteaimamatuid tulemusi ootama.

Varem anti noortele ette kirjandipealkirjade nimekiri, kuid uus eksam on kaheosaline. Esimeses osas tuli läbi lugeda tekst ning vastata selle põhjal küsimustele, teises teha etteantud teksti ja kirjutusjuhiste järgi varasemast lühem kirjand ning see ise pealkirjastada.

Anneli Jõgioja, Kivilinna gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja rääkis, et eksamil kasutatud tekstid olid nüüdisaegsed ja huvitavad. Paljud noored tundsid siiski, et teemades ei olnud mitmekesisust ning kirjutamisülesanded ei vastanud ootustele.

«Eriti noormehed ei soovi arutleda niivõrd kultuuri ja keele üle, kuivõrd ajaloo, sõdade, spordi ja teadustehnoloogiliste saavutuste teemal,» sõnas Jõgioja.

Aega napib

Ebareaalne tundub õpetajale plaan vähendada eksami kirjutamiseks mõeldud aega. Nii mõnigi õpilane tunnistas pärast eksamit, et pidi loobuma hea mõtte arendusest või jätma puhtandit kirjutades mõne sisulõigu välja, sest aega lihtsalt nappis.

Seega tõstaks eksami lühendamine 300 minuti peale veelgi ajahädaliste arvu.

Eksamit teinud haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Age Rosenberg rääkis, et temal kulus lõpuni kirjutamiseks ootamatult palju aega, viis ja pool tundi. «Arvasin, et olen kella kaheks lõpetanud,» rääkis Rosenberg.

Keskkooli lõpust on tal möödas 14 aastat, kuid ta meenutas, et kirjandi puhul oli just teemale pihta saamine kõige keerulisem ning iga kirjutatud lõiku tuli analüüsida, kas sai ikka õigesti. Seega sobis talle uus variant, kus oma kirjatööle tuli ise pealkiri panna, palju paremini.

Rosenberg rääkis, et ta ei valmistunud eksamiks meelega, ei kontrollinud õigekirjareegleid ega lugenud spetsiaalset kirjandust, sest tahtis teada oma tegelikku taset.

Ettevalmistust vähe

Abituriendid jällegi on teinud kõik oma emakeeletundide pingutused sellele eksamile mõeldes.

Jõgioja sõnul sai ettevalmistus selgema sihi alles poolteist aastat tagasi ning noorte õpetamisel tuli pikka aega lähtuda omaenese tarkusest. Aasta tagasi osalesid õpilased katseeksamil, mille analüüs tuli alles novembris, ning Jõgioja rääkis, et just see oli viimaste ettevalmistuste põhjaks.

«Loomulikult tuli meil koos kolleegidega valmistada ette suur hulk harjutusülesandeid, kuid siiski tundsid õpetajad end nii ülesannete koostamisel kui ka hindamisel ebakindlalt,» rääkis Jõgioja. «Õpilaste ettevalmistus ja õpetaja pädevus olenesid suuresti õpetaja aktiivsusest.»

Arvamus