Abituriendid: osa eksamist oli oodatust raskem

Henri Soosalu, 12 a klass. Foto: Toomas Huik.

Tallinnas Liivalaia gümnaasiumis täna eesti keele riigieksamit teinud noored leidsid, et lõppkokkuvõttes sõltub uut tüüpi eksami paremus kirjandi ees sellest, millised on inimese enda tugevaimad küljed.

Henri Soosalu, 12 a klass:

Ma ei osanud oodata, et nii raske on. Kõige keerulisem oli teksti mõistmise osa. Seal tuli kirjeldada eetilise kultuuri põhjuseid Ilmar Raagi tekstist. Varasemalt tegime veidi kergemaid asju. Kasutasin suhteliselt palju õigekeelsussõnaraamatut, kirjandi kirjutamine oli kindlasti kergem. Keskpäraselt läks, aga järgmisel aastal teen eksami kindlasti uuesti, sest tahaks ikka parandada. Ma soovitaks järgmisel aastal eksami tegijatele eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt vaadata, mis on teemad ja siis teha omad järeldused.

Jaana Nirk, 12 a klass:

Mulle teemad sobisid. Lugemise osas tuli põlvkondadevahelistest probleemidest rääkida. Neid me olime proovieksamites juba teinud, seepärast ei tundunud, et eksam oleks kõige raskem olnud.
Teine oli luuletus, mille puhul tuli kirjutada, mida sellest arvad ja mis probleemid seal on, miks ta nii käitus, mis oli varjatud. Seekord oli lugemise osas hästi palju võõrsõnu - kogu aeg pidi ÕS käepärast olema. Uus eksam on kirjandist kindlasti parem, sest kui mõni inimene ei ole sõnasepp, siis tal ei olekski kirjandiga võimalust. Mingil määral on lugemise osa ka kergem.

Uve-Ananda Uustalu, 12 a klass:

Võrreldes oodatuga läks eksamil päris kaua aega, pikaks venis ja oli väsitav. Päris lai silmaring pidi olema, sest teemad olid rasked. Valisin teemadeks eesti kultuuri kaitsmise ja enda maailmavaate kirjeldamise - mida see tähendab minu jaoks jms. Kõige keerulisem osa oli tegelikult kogu lugemisülesanne, sest raske oli infot välja otsida, pidi päris mitu korda üle lugema. Alguses loed läbi ja poolest tekstist ei saa midagi aru. Siiski on eksam adekvaatsem kui endine lõpukirjand.

Ingel Kübar, 12 a klass:

Lugemisosa oli hästi põhjalik ja kõige keerulisem, sest sa kunagi ei tea, mida oodatakse: kas laialdasemat seletust või hästi konkreetset vastust. Kirjandiks võtsin viimase teema, eesti kultuuri püsimajäämise. Ma pean tegelikult seda oluliseks, et kui oled sündinud ühes riigis, siis võiksid sinna jääda ja panustada. Minu meelest see uus eksam on palju raskem kui varasemal aastatel. Kirjandis ei pidanud sa mingeid muid ülesandeid tegema, aga uues eksamis viivad mitu ülesannet keskendumise mujale. Peaasi, et läbi saaks, kindlat punktisummat ei oota.

Anni Koppel, Liivalaia Gümnaasiumi vilistlane, korduseksamil:

Ma arvan et läks päris hästi. See teema - enda maailmavaade - oli südamelähedane ja tekst, mida ma lugesin, vastas samuti minu ootustele ja oli hea lahendada. Kuna nagunii on neid asju palju harjutatud, siis kõik need näidete toomised tekstist ei ole väga rasked. Mulle meeldis see uus eksamivariant lõpukirjandist rohkem, sest mul on arutleva kirjandi kirjutamisega kogu aeg probleeme olnud. Oma lõpukirjandi kirjutasin viis aastat tagasi. See on ju hästi individuaalne, kellel millised nõrgad kohad on. Ma olen metsikult kirjutanud lihtsalt kirjandit, enne kui tulin seda tegema. Aga tuleb oma nõrk koht üles leida ja seda arendada.

Rene Lomp, 12 a klass:

Erilisi üllatusi ei olnud. Ma arvan, et kirjand oli raskem kui tekstimõistmise osa, sest kirjandit on probleemi põhjal keerulisem kirjutada. Valisin ühiskonna teema. Kui aeg-ajalt lehti lugeda, siis see aitab selle teema puhul kindlasti kõvasti kaasa. Teiste teemadega on raskem, sest luule või populaarteadusliku teksti kohta ei ole niivõrd lihtne kirjutada, kui sa ei ole sellega pidevalt tegelenud.