Eesti keele eksamisimulatsioon viitas nõrkadele kohtadele

Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema

Uue eesti keele eksami simulatsioonil ilmnes, et eksamite tulemused erinesid suuresti nii punktisummalt kui ka soorituselt.

14. märtsil tegid seitse haridus- ja riigitöötajat Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvõttel läbi uue kuju saanud eesti keele eksami, eesmärgiga panna proovile eksami sisu ja korraldus. Tulemusi paluti analüüsida Eesti Emakeeleõpetajate Seltsil.

Seltsi juhatuse liige Anu Petermann ütles tulemusi hinnates, et võib juhtuda, et kui lugemisülesannet hindab vaid üks inimene, võib õpilane kaotada kuni veerandi lugemisülesande punktidest. Analüüsist selgub, et näiteks sisu hindamisel tekkinud erinevus oli ühe vastuse puhul koguni 8 punkti.

«Samuti oli ehmatav kirjandi punktide vahe - ligi pool. Ehk on asi selles, et kirjutajad ei olnud õpilased ning ei osanud nn õigesti kirjutada, nagu koolis õpetatud,» sõnas Petermann. «Kuid see on muidugi probleemne, kui õpetame midagi sellist, milleta haritud inimene elus kenasti hakkama saab,» lisas ta.

«Täna sooritavad abituriendid eesti keele eksamit, mis pole õpilaste arvates terviklik,» sõnas õpilasliidu avaliku poliitika juht Lisette Vapper. «Käesoleva eksami hindamissüsteemis on palju puudujääke, millele oleme varasemalt ka korduvalt tähelepanu suunanud.»