Tallinna Liivalaia gümnaasiumi abituriendid võtsid viimast pooltundi enne uue eesti keele riigieksami algust rahulikult - kirjanduslikku vundamenti on valatud mitmeid kuid ja pealegi annab uus eksam eri oskustega inimestele võrdsemad võimalused, leidsid nad.
Eksamipinki minejad: uus eksam pabistama ei pane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe abiturientide klassiga Liivalaia gümnaasiumis tuli tänane hommik teisiti. Kusagil koolimaja kaugemates tiibades pidasid põhikooliklassid veel tunde, aga kriit kriipis tahvlit natukene vaiksemalt. Ka koolikellad olid harjumatult välja lülitatud.
Administraatoritädi pilk ei jätnud kahtlust, et täna on 12. A päev. Siin-seal koridoripinkidel istusid lõpuklassi noored, murdsid kaasa võetud šokolaaditahvlitest suupäraseid tükke ja viskasid nalja. Polnud kedagi, kes mõnest kirjandusteosest veel paaniliselt viimast mõtteainet ammutaks.
«Suhtelisel hea meeleolu on. Veel ei ole närvi sisse tulnud, tuleb siis, kui klassiuksest sisse astud,» kirjeldas abiturient Jaana Nirk emotsioone pool tundi enne riigieksamit. Pole ka põhjust, sest uus eesti keele riigieksam saab enamikult abiturientidelt vaid kiidusõnu.
«Kirjandi osa on väiksem ja selles mõttes on eksam natukene lihtsam. Kui muidu kirjutasid kirjandi ja midagi ei osanud, said nulli, aga lugemisosas – see oskus on igal inimesel vist ikka olemas,» leidis Nirk eksamis positiivset.
«Just see, et 800 sõna kirjutada kuue tunniga, see oli päris raske,» meenutas Henri Soosalu endist lõpukirjandit, kulm kortsus. «Kindlasti on uus eksam märksa mitmekülgsem kui varem.»
Positiivne on seegi, et iga kirjutaja saab valida nelja eksamivariandi vahel. See andis abiturientidele võimaluse oma eelistused tekstimõistmise ülesannete osas juba eelnevalt välja selgitada. «Luulet ei võtaks,» kostsid nad nagu ühest suust. «Arvatavasti kas looduse või ühiskonna temaatika,» oli Germo Klimov oma valikus kindel.
Pühapäev möödus abiturientidel erinevalt. Jaana Nirk süüvis skulptor Auguste Rodinist rääkivasse toesesse «Alasti tulin ma». Tõsi, paarsada lehekülge tuleb lugeda pärast eksamit, sest aega jäi napiks. Rasmus Sinivee eesti keele eksami pärast pead ei valutanud, vaid õppis juba järgmiseks, ühiskonnaõpetuse teadmisteprooviks.
Sinivee sõnul on tal enda tulemus juba enam-vähem ette teada, sest proovieksamitel on märk maas. «Oleme nii palju harjutanud seda. Valmistusin kohustusliku kirjanduse ja erakonsultatsioonidega. Ma arvan, et ma saan 60-70 punkti, kui halvasti läheb, siis 60. Proovid on näidanud, et keeruline on enam saada,» tunnistas ta. Samasse kanti jäid ka teiste abiturientide ootused.
Veerand tundi enne kümmet said 23 abiturienti, üks vilistlane ja kuus mujalt saabunud eksaminandi loa klassis kohad sisse võtta. Makis oli haridus- ja teadusministri pöördumist edastav Vikerraadio sagedus juba välja otsitud.
Kui direktor Veiko Rohunurm eksamiklassi ukse kinni pani, jätkus pastakakrabinat teisel pool seina veel kuueks tunniks.
«Mul on süda suhteliselt rahulik - ma arvan, et ettevalmistusperiood on olnud piisav. Sõltub muidugi alati lapsest, kes kui palju kodust tööd teeb. Alati mingil hetkel hakatakse koole võrdlema,» ütles Rohunurm, nentides tõsiasja, et eliitkool nad ei ole. «Aga tähtis on see, et need lapsed, kes meie majas õpivad, saavutaksid eksamil iseenda maksimumi,» leidis ta.