Raha kogumist alusta varakult

Targalt hoiustades võib saada üsna korraliku intressi. Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Igale vanemale on oluline, et laps saaks hea hariduse ja tunneks end ellu astudes kindlalt. Et aga tudengi õppemaks, elamiskulud teises linnas või koguni teises riigis ei sunniks kogu peret kokkuhoiuvõimalusi otsima, on mõistlik hakata õpinguteks raha võimalikult vara koguma.

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhi Anne Sägi sõnul on selleks mitu võimalust. Enne valiku langetamist tuleks endalt küsida, kas koguda soovitakse pikema aja jooksul või tahetakse juba kogunenud suurem summa lisa teenima panna.

Plussid ja miinused

Samuti peaks paika panema, millal raha kasutamine vajalikuks osutub ehk kui kaua kogumiseks aega on. Kaalumist vajab ka küsimus, kui palju on koguja suurema tulu teenimise nimel valmis riskima.
Hoius on sobilik lahendus neile, kes raha haldamises osaleda ei soovi ega tihka liiga suurt riski võtta. See sobib hästi ka siis, kui igakuiselt säästetakse väiksemaid summasid või on kogumisperiood viiest aastast lühem.

Hoiuse miinuseks on madal intress, mis ei paku Eesti hinnatõusu tempo juures piisavat kaitset inflatsiooni eest. Oluline on teada, et hoiusega ei kaasne kulusid ja hooldustasusid, teenitud intressitulu on maksuvaba ning kindlustunnet pakub riigi garantii kuni 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta ühes pangas.

Lastele on võimalik raha koguda ka kindlustuslepingutega. Need ühendavad endas raha kogumise ja elukindlustuse, mis tagab lapsele elu alustamiseks vajaliku summa ka juhul, kui lapsevanemaga peaks juhtuma halvim.

Kindlustuse kaudu kogumine on veidi kulukam: tasuda tuleb elukindlustuskaitse ja lepingu haldamise eest. Soovituslik pidev makse kindlustuslepingusse algab 25 eurost kuus. See tagab, et pärast lepingukulude mahaarvamist koguneb elluastujale tulevikuks piisav summa, mis ka arvestatavat intressitulu teenib. Kogumisperiood peaks olema kindlasti pikem kui viis aastat.

Lastele raha kogumiseks mõeldud kindlustuslepingud on erineva riskitasemega. Sägi sõnul võib valida äkilisema väärtpaberitesse investeerimisega seotud kindlustuse, kus kogutud summa ega tootlus ei ole garanteeritud, ent teisalt võib aja jooksul rohkem tulu teenida.

Riske tuleb hajutada

Olemas on aga ka variant, mis pakub küll võimaluse teenida väärtpaberiturgudelt, ent annab samas garantii, et kogutud summa jääb igal juhul alles. Garanteeritud tootlusega lepingute puhul tagab kindlustusandja intressi kogumisperioodi lõpuni ning võimalik on teenida ka lisaintressi.

Tasudes 18 aasta jooksul pidevalt 25 eurot kuus investeerimisriskiga elukindlustusse, on sissemakstav summa kokku 5400 eurot. Positiivse prognoosi korral – kui oodatav tootlus on näiteks aktsiatel seitse protsenti, keskmise tähtajaga võlakirjadel neli protsenti ja lühikese tähtajaga võlakirjadel kaks protsenti – kujuneks lõplikuks lepingu väljamakseks 7100 eurot.

Kui kogujal on suurem huvi investeerimistegevuse vastu, võib alati panna kokku portfelli aktsiatest ja muudest väärtpaberitest, mida finantsasutus koostöös investoriga haldab. See lahendus eeldab aga üsna suurt teadmiste ja kogemuste pagasit ning röövib lisaks ka päris palju aega.

«Edukaks investeerimiseks tuleb riske hajutada, kasutades selleks erinevaid säästmise ja investeerimise viise,» nentis Säsi. «Otsustamisel tuleb lähtuda enda personaalsest riskitaluvusest, ent unustada ei tohi ka seatud eesmärke. Väga oluline on vältida emotsionaalseid otsuseid, näiteks söösta turgude languse ajal raha päästma.»
--------------------------------------------------

Kommentaar