/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2025/04/28/16804914t1ha5b8.jpg)
Eesti algatuse «UA-EE Cyber Shield via Tallinn Mehanism» raames läbiviidud kahel küberõppusel Ukrainas on kokku osalenud 387 kübereksperti Ukraina riigiasutustest ja kõrgkoolidest.
Kõige viimase õppuse käigus, mis toimus Kiievis 21.–23. aprillini, täiendas oma praktilisi küberrünnakute tõrjumise oskusi üle 146 kübereksperdi. Varasem õppus samast tsüklist toimus 2024. aasta detsembris.
Selliste tehniliste õppuste eesmärk on pakkuda osalejatele praktilisi kogemusi, mida vajatakse küberohtude ennetamiseks, avastamiseks ja neile reageerimiseks.
«Eesti korraldatud õppused on Ukraina küberekspertide seas uskumatult populaarsed. Need hõlbustavad teadmiste vahetamist ekspertide vahel ja parandavad küberintsidentidele reageerimise võimekust, toetades seeläbi Ukraina riigiasutuste kübervastupidavust,» ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu asejuht Serhii Demediuk.
«See pole lihtsalt mingi järjekordne õppus. See on strateegiline investeering küberkindlama Ukraina ja Euroopa ülesehitamisse. Meie siiras tänu kuulub korraldajatele, kes selle võimalikuks tegid,» ütles Ukraina Riikliku Erikaitseteenistuse (SSSCIP) küberturvalisuse osakonna juhataja Igor Maltšeniuk.
Eelmise nädala õppusel osalesid eksperdid Ukraina riiklikust hädaolukordade teenistusest, SSSCIP-ist, riiklikust küberturvalisuse koordinatsioonikeskusest ning Kiievi, Hmelnõtskõi, Lvivi, Odessa, Zaporižžja ja Žõtomõri ülikoolidest. Esmakordselt osales õppusel ka kaks ainult naistest koosnevat võistkonda.
«Oli äärmiselt huvitav ja põnev õppus oma praktilise lähenemise tõttu. See võimaldas meil oma võimeid proovile panna realistlikes küberrünnakute olukordades. Nende kolme päeva jooksul õppisime palju. Sain siit mitmeid praktilisi oskusi, mida plaanin oma igapäevatöös rakendada,» märkis üht naiskonda juhtinud Anastasiia Brythynets.
Küberõppust toetas ESTDEV ning selle korraldasid ühiselt E-riigi Akadeemia, Eesti küberettevõte CybExer Technologies ja Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu alla kuuluv riiklik küberturvalisuse koordineerimiskeskus.
E-riigi Akadeemia küberturvalisuse kompetentsikeskuse juhi Merle Maigre sõnul on küberharjutusväljal toimuvad õppused oma praktilise ja tõhusa vormi tõttu äratanud Ukraina kadettide ja avaliku sektori tehniliste ekspertide seas märkimisväärset huvi.
«Viimaste küberõppuste käigus oleme märganud Ukraina noorte seas paljulubavaid uusi talente. Need õppused pakuvad väärtuslikku meeskonnatöö kogemust küberrünnakutele reageerimisel. Võime meeskonnana koostööd teha ja teavet jagada on küberohtudega võitlemiseks hädavajalik,» ütles Merle Maigre.
Küberõppuste raames võistlesid omavahel 25 sinist võistkonda tõrjudes punase tiimi poolt simuleeritud küberrünnakuid. Punane meeskond koosnes CybExeri ekspertidest ja Ukraina küberasutuste esindajatest. Kokkuvõttes parandati osalejate küberturvalisuse põhipädevusi. Sinise võistkonna liikmete ülesandeks oli kaitsta infotehnoloogiat ja operatiivtehnoloogia süsteeme ning kõrvaldada haavatavusi.
Tallinna mehhanism on koostööalgatus, mille eesmärk on toetada Ukraina küberturvalisuse ning kübervastupanuvõime parendamist koostöös 11 doonorriigiga.
«Algatus rõhutab Eesti pühendumust Ukraina kriitilise infrastruktuuri küberturvalisuse tugevdamise toetamisele, edendades samal ajal rahvusvahelist koostööd Tallinna mehhanismi vahendusel. Kuna Ukraina kübervastupidavus on olulisem kui kunagi varem, loodame jätkuvale koostööle riikliku küberturvalisuse koordineerimiskeskusega, et tulevikus rohkem õppusi ja partnerlust luua,» ütles Andres Ääremaa, ESTDEV-i digisiirde programmijuht.
«Pole üllatav, et Eesti toetab Ukrainat kõigi meie käsutuses olevate vahenditega – üks võtmevaldkondi on küberturvalisus, kus meie lipulaevaks on Tallinna mehhanism. Sõda, millega Ukraina praegu silmitsi seisab, iseloomustab lisaks Venemaa jõhkratele raketirünnakutele tsiviilelanike vastu ka pidev agressioon kübervaldkonnas. Kogu koostöö vältel oleme näinud meie Ukraina partnerite märkimisväärset pühendumust ja asjatundlikkust. Olen kindel, et meie ühised pingutused mängivad olulist rolli Ukraina kübervastupidavuse tugevdamisel,» märkis Eesti suursaadik Ukrainas Anneli Kolk ürituse avamisel.
Tallinna mehhanism, mis käivitati 2023. aasta detsembris, loodi üheteistkümne riigi – Eesti, Ukraina, Hollandi, Kanada, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani, USA ja Ühendkuningriigi – poolt, et suurendada doonorite toetust Ukraina tsiviilküberturvalisuse jõupingutustele. Itaalia liitus hiljuti mehhanismiga ning NATO ja EL osalevad vaatlejatena. Eesti juhib praegu Tallinna mehhanismi. 2024. aastal eraldas Eesti algatusele arengukoostöö eelarvest 500 000 eurot.