/nginx/o/2012/04/27/1078314t1hab9c.jpg)
Õpetajate liidu esimees Margit Timakov ütles täna haridusfoorumil, et õppekava üldosas seatud eesmärgid ei realiseeru õpetajate ülekoormuse ja vastuoluliste ootuste tõttu.
Timakov: õppekava üldosa on ülekoormatud ja reaalsusega vastuolus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Timakovi sõnul valitseb Eesti hariduses olukord, kus õppekava üldosas kirja pandud eesmärgid saavad tegelikkuses visalt teoks.
«Selle põhipõhjuseks on see, et kõiki õppekavva pandud kohustusi on natuke liiga palju, mis kokkuvõttes hägustab hariduse põhieesmärki,» ütles Timakov.
Ühiskonnas on suur vastuolu haridusele pandud ootuste ja selle pakutavate võimaluste vahel. Räägitakse õuesõppe, digikultuuri, käsitöömaterjalide, kujundava hindamise ja muu vajalikkusest.
«Ei küsita, kas koolil on võimalust seda kõike täita. Lisaks rahastusele on probleemiks ajanappus ja suur töökoormus. Nii jätkates ongi ainus variant, et uued kooli tulevad inimesed põletatakse lihtsalt läbi.» Lisaks sellele on koolisüsteem ise muutuste jaoks liiga jäik.
Tagatipuks ei peegeldu üldinimlikud ühiskondlikud väärtused, mida kooli õppetöölt nõutakse, perekonnas ega ühiskonnas. «Kas kool saab nende väärtuste eest seista, kui ühiskondlik pilt seda ei kajasta? Kuidas ta vastuvoolu ujub, kui seal vahel on kodu ja ühiskond? Õpetaja põrkub selle probleemiga kogu aeg.»
Samasugune vastuolu on loova ja faktipõhise õpetamise vahel. «Tahame, et õpetaja õpetaks loomingulisust ja ideede elluviimist, kuid samal ajal testime õpetajat ikkagi õpilase faktiliste tulemuste kaudu.»
«Lisaks räägivad õpetaja staatuse muutumisest kõnelejad, et õpetaja peaks võtma initsiatiivi, aga seni pidi ta olema tasa ja tegema oma tööd ilma küsimusi esitamata. See ei saa olema üleöö, et õpetajad selle positsiooni võtavad,» leidis Timakov.
Sellele tuginedes püstitas Timakov küsimuse, kas Eesti on valmis leppima hariduse tulemuste langusega, kui rahvusvaheline PISA test hakkab mõõtma lisaks faktiteadmistele ka sotsiaalseid oskusi.