TAUST ⟩ Kogu tõde jälitamisest: sajad jälitajad mõistetakse süüdi, kuid see on vaid jäämäe tipp

Pärast kõigi muude kanalite blokeerimist hakkas ahistaja oma sõnumeid edastama pangaülekande selgitustes. Foto: Artur Kuus

Pidev hirmutav jälitamine endiste partnerite poolt pole paljude jaoks võõras teema – ohvrid saavad sadu kõnesid ja sõnumeid, ähvardusi. Mõnele koputatakse öösiti uksele. Kahjuks võivad jälitamise ohvriks sattuda ka need, kel polegi ebatervelt käituvaid endisi elukaaslasi – vahel on jälitaja täiesti võõras inimene.

Ent mis toimub selliste jälitajate peas, kuidas see mõjutab ohvreid ning miks on nii keeruline jälitajaid vastutusele võtta?

«Ta teab täpselt, kus ma olen, mida ma teen, kellega ma käin... Iga kord, kui ta minu majast mööda on sõitnud, on ta iga kord vaadanud, kas ma olen kodus, kas mul tuled põlevad ja kõik sellised asjad. Mul on ikka kombeks hoida kardinad ees, et ei saaks jälgida,» räägib ERRi «Pealtnägijale» Ly Ilves.

Ly elab Saaremaal ja tema abielu purunes juba ammu, kuid tema eksmees jälitab teda endiselt: kirjutab tema tööandjale, otsib infot naise kohta lähedastelt. Ta ilmub sageli justkui juhuslikult kohtadesse, kuhu tal tegelikult asja olla ei tohiks.

Väga pealetükkiv oli ka endise riigikogu liikme Siret Kotka ekspartner, nii et lõpuks pöördus naine politsei poole. See juhtum leidis laialdast kajastust meedias, sest ohvriks oli poliitik. Tuleb siiski tõdeda, et tema olukord polnud kõige ohtlikum ja endine elukaaslane Risto Rauamäe tunnistas oma süüd.