:format(webp)/nginx/o/2024/06/14/16152147t1h3c68.jpg)
Valitsus soovib täita uued NATO väevõime eesmärgid nii kiiresti kui võimalik ja kiitis heaks riigikaitse investeeringute lisaprogrammi KILP. Keskmiselt suunatakse riigikaitsesse kuni 2029. aastani 5,4% sisemajanduse koguproduktist.
«Valitsuse otsus tähendab, et me liigume senisest kiiremini edasi Eesti kaitsevõime ülesehitamisega – nii maa-, õhu- kui mereväe sõjapidamise osas,» ütles peaminister Kristen Michal. «Järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsekuludesse 2,8 miljardit eurot. Tegu on lähiajaloo suurima kaitsekulude kasvuga, mis lubab meil kiiremini arendada Eesti õhukaitset, suurendada maaväe tulejõudu, luua süvalahingvõime, panna olulist rõhku droonivõitluse ja elektroonilise sõjapidamise arendamisele.»