/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/21/16789948t1hb3fc.jpg)
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus 9. aprillil vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse, kuna seaduse täiendus pole tema sõnul kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.
«Moskva patriarhaat õõnestab riikide suveräänsust ja demokraatiat, kuid sellises sõnastuses läheb seaduse muudatus vastuollu põhiseaduse paragrahvidega 40, 48 ja 11, piirates ebaproportsionaalselt ühinemis- ja usuvabadust,» lausus president Karis.
«Mitmetähenduslik välissidemete keeld tekitaks õigusvaidlusi ning võib viia selleni, et samamoodi saab hakata piirama kõigi ühingute, sealhulgas erakondade vabadusi,» märkis riigipea.
Seadusandja on tema sõnul ise seletuskirjas märkinud, et võimalik alternatiiv praegu loodavale keelule oleks püsiv järelevalve usuliste ühingute (nt kirik, klooster) juhtide, kaadriotsuste ja majandussidemete üle. Selline kontroll polevat aga seaduspärane.
Riigipea juhtis tähelepanu, et kehtiv õigus nõuab usuliste ühingute ulatuslikku kontrollimist. «Küsimus pole mitte seaduslike vahendite puudumises, vaid nende kasutamises. Olemasolevaid vahendeid tuleks vajadusel senisest jõulisemalt kasutada.»
Seaduse muudatus läheb presidendi sõnul vastuollu mitme paragrahviga
§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
§ 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
§ 48. Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud.
President viitas karistusseadustikule, mis määratleb kuriteona riigireetmise. Riigikohtu hiljutise otsuse järgi langeb selle alla ka vaenulik mõjutustegevus ja desinformatsiooni levitamine välisriigi organisatsiooni abistamiseks. Riigikohus on nimetanud karistatava tegevuse näitena informatsiooniga manipuleerimist, valeteabe levitamist, tegelikkust moonutava infovälja loomist. Samuti keelab karistusseadustik sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumise. Karistus on ette nähtud ka juhuks, kui füüsiline või juriidiline isik teadvalt vahetult toetab välisriigi agressiooniakti.
Riigipea leidis oma otsuses, et seaduse hindamisel tuleb pidada silmas ka järeldusi, mis tuleneksid ühinemisvabadusest üldisemalt või sõna- ja väljendusvabadusest, kui leida, et selline ebaselge ja ulatuslik piiriüleste sidemete keeld on kooskõlas põhiseadusega.
Seletuskiri viitab põhiseaduse paragrahvile 48, mille kohaselt on keelatud ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.
«Küsimus on ka selles, kas välismaise isikuga seostatava julgeolekuohu võib omistada Eestis tegutsevale ühingule, kui sel ühingul on välismaise isikuga mingi majanduslik või muu side või kui leitakse, et Eesti ühing «juhindub oma tegevuses» sellest välismaisest isikust. Usulistele ühingutele tagab põhiseadus tugevama kaitse kui paljudele teistele ühingutele. Kui nende tegevust võiks sel moel piirata, nagu seda praegu seadusega tehakse, siis tuleks järeldada, et samalaadse keelu võib seada ka teistele ühingutele, võib-olla isegi poliitilistele erakondadele,» sõnas president.
«Põhiseadust tuleks tõlgendada nii, et ühingu keelamiseks ei piisa üldsõnaliselt määratletud «juhindumisest» mingi välismaise isiku järgi. Niisugusel keelul oleks juba oma ebaselguse tõttu demokraatlikusse ühiskonda sobimatu heidutav mõju. Kuna põhiseadus võimaldab riiklikku julgeolekut ja avalikku korda kaitsta sihipärasemate ja täpsemalt määratletud meetmetega, siis pole sellised keelud ka vajalikud,» osutas ta.
Riigipea peab vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.