Kaupmehed saavad ise röövlite elu raskeks teha

Röövel. Foto: jupiterimages.com

Politsei ja turvafirma soovitavad üha sagenevate röövide olukorras ettevõtjatel mõelda oma töötajate turvalisuse peale ning hoolt kanda selle eest, et kurjategija äri kerge sihtmärgina ei näeks.

Möödunud aastal sagenema hakanud kuriteod, kus teenindajalt relva või relvataolise esemega ähvardades sularaha nõuti, on jätkunud ka tänavu samas tempos.

Ainuüksi mullu kuuekordistusid kasiinoröövide juhtumid – 2007. aastal registreeriti Eestis 4 kasiinoröövi, möödunud aastala aga 23. Tänavu esimese kuuga on teatatud kahest kasiinoröövist.

Hoopis uueks sihtmärgiks on üha sagedamini aga väikekauplused, mis satuvad röövlite ohvriks pea igal nädalal. Ainuüksi viimase nädala jooksul on politsei registreeriunud viis sellist juhtumit.

Esmaspäeval tungis tundmatu mees Tallinnas Järveotsa tee kaupluses kallale 24-aastasele müüjale ning võttis kaasa 7200 krooni sularaha.

Päev hiljem üritati Paide kesklinnas röövida juveelipoodi, kuid paanikanuppu vajutanud müüja sundis röövleid põgenema. Lisaks rööviti juveeliäri Ida-Virumaal ning pandimaja Pärnus.

Eriti julmad on aga juhtumid, kus röövlid ähvardavad teenindajate elu kallale kippuda, et röövida kaupa, mille väärtus jääb mõnesaja krooni ringi. Nii sai möödunud aasta lõpus kasiinos kassapidajat ähvardanud mees saagiks kaks pakki sigarette.

Möödunud reedel ähvardas tundmatu mees Tallinnas Pae tänava kaupluses müüjat ning lahkus kahe alkoholipudeliga.

Röövi olukord tuleks töötajatega läbi harjutada

Politseiameti kriminaalosakonna juhataja Krista Aasa sõnul langevad röövi ohvriks ennekõike asustusest ja keskustest eraldi asuvad väikesed poed, keldripoed, kioskid ja tanklad, aga ka kehvalt turvatud juveeli- või muud poed, mis on papist seintega ja ülalt avatud ning asuvad suurtes kaubanduskeskustes.

Samuti röövitakse neid ärisid, mille omanik pole raatsinud paigaldada turvaseadmeid. «Kui ikka röövlile kaamera näkku vaatab, võib see päti mõtlema panna. Valdavalt satuvad röövlite huviorbiiti need müügikohad, kus enamasti sularahas arveldatakse,» lisas Aas.

Politsei soovita äride omanikel võimalik rööv läbi mängida ning arutada, kuidas käituda, kui keegi ründab.

«Peaasi, et inimesed verest välja ei lööks. Iga müüja võib kasutada enesekaitseks ka pipragaasiballooni, kuid sellega peab harjuma. Tuleb olla valmis end kaitsma,» rõhutas Aas.

Turvafirma G4S Eesti Põhja regiooni direktor Margus Kolumus rõhutas samuti, et tahe ja otsus oma turvalisust suurendada peab tulema inimeselt endalt.

«Eelmise aasta lõpus viis Faktum-Ariko G4Si tellimusel läbi avaliku arvamuse uuringu, millest selgus, et 40 protsenti eestimaalasi teab, et nende turvalisus sõltub sellest, kuidas nad ise käituvad ja milliseid samme oma turvalisuse tõhustamiseks astuvad,» selgitas Kolumus.

Väärtuslik tuleks ööseks vaateaknalt ära korjata

Turvafirma regioonijuht kinnitas senise kogemuse põhjal, et rasked ajad majanduses ja kuritegevuse suurenemine on sundinud inimesi senisest rohkem oma vara ja lähedaste kaitsmise peale mõtlema.

Politsei ja turvafirma rõhutavad ka paanikanupu olemasolu, mille abil on võimalik viivitamatult abi kutsuda.

«Ärge järke vargale ahvatlusi nähtavale kohale. Poeomanikud veendugu, et kallim kaup on kindlalt suletud vitriinides, veel kallim kaup vaid teenindaja poolt kättesaadav. Korjake ööseks vaateakendelt ära kallimad müügiartiklid – ehtsad juveelid, kellad, ehted, laptopid, telefonid, kasukad, kallis alkohol, sest kiviga akna sisselöömine ja kauba haaramine võtab vaid mõned sekundid, kuid kahju sellest võib ulatuda sadadesse tuhandetesse kroonidesse,» loetles Kolumbus abinõusid, millega äride omanikud saavad ennast kaitsta.

Politsei soovitab ka hilistel õhtu- ja öötundidel väikekauplused ja kioskid kinni panna. «Sellega hoitakse nii oma vara kui ka töötajaid paremini. Sularahakassat ei maksa ka päevasel ajal isegi väikepoes liiga suureks paisutada, raha võib vahepeal nö vahekassasse või seifi toimetada,» lisas politseiameti kriminaalosakonna juhataja.

«Kõige väärtuslikum on inimelu. Selle nimel võib tõsise ohu korral ka nõutud rahast loobuda, kui muud enam üle ei jää,» tõi Aas välja põhitõe.