Elulõpu tahteavalduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Sotsiaalministeeriumil valmis patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu, mille kohaselt saab inimene ette määrata, millist ravi ta ei soovi tulevikus otsusevõimetuna saada, kui terviseseisund on pöördumatult halb. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu, mis loob inimestele võimaluse loobuda elu pikendavatest tervishoiuteenustest.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu kohaselt saavad elulõpu tahteavalduse koostada täisealised teo- ja otsusevõimelised inimesed, samuti piiratud teovõimega inimesed, kui arst peab neid pädevaks oma tervise üle otsustama.

Arsti kohustuslik nõustamine tagab, et otsus oleks põhjalikult läbi mõeldud. Soovi korral võib hiljem tahteavaldust muuta või tühistada. Tahteavaldus esitatakse tervise infosüsteemis digitaalselt, erandina ka paberil, kui inimene ei ole digipädev – sellisel juhul sisestab andmed tervishoiutöötaja.