«Eksamiteemad on valitud taotluslikult selliselt, et need suunaksid noori mõtlema ühiskonnas olulistele küsimustele. Nii toetab eksam lisaks keeleoskusele ka kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse arengut – oskusi, mis on tänapäevases hariduses ja ühiskonnas üha olulisemad,» ütles harno õppekvaliteedi juht Maiki Udam.
Lugemisosa esimese variandi ülesanded lähtusid Arvo Valtoni novellist «Sõnade filtreerija» novellisarjast «Meie isemõtlejad» ja Wole Soyinka artiklist «Uuskeele ohud». Teise variandi ülesanded tuli lahendada Airika Harriku artikli «Eesti laste koolirõõmu viivad alla edu ootus ja kehvad suhted» põhjal. Lugemisosa kolmanda variandi alustekstiks oli Angela Hollo artikkel «Digimugavus või digiautonoomia?» ning neljandas variandis tuli ülesandeid lahendada Elisabeth Kaukoneni artikli «Õigekiri on vaid üks kujund keeleteaduse kindakirjas» ja Arvi Tavasti artikli «Milleks meile eesti keel?» katkendi põhjal. Igas variandis oli kolm ülesannet, mis kontrollisid oskust leida tekstidest vajalikku teavet, teksti põhisisust ja üksikasjadest arusaamist ning analüüsi- ja järeldamisoskust.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/14/16777987t1h0dfa.jpg)