Eesti kaitsetööstusele mõeldud toetusmeetmes Ukrainale paistavad domineerivat Hiina droonid

Illustreeriv pilt Hiina suurtootja DJI droonist, mida Eestist Ukrainasse vahendatakse. Just nende droonide ümber on puhkenud poleemika Ukraina uue toetusmeetme ümber. Foto: IMAGO/Frank Hoermann/SVEN SIMON

Valitsuse kaks soovi 100 miljoni euro eest Ukraina toetusmeedet kujundades – võimestada korraga ühelt poolt Eesti kaitsetööstust ja anda parimat võimalikku sõjalist abi Ukrainale – osutusid tagantjärele raskesti ühildatavaks. Kriitikud väidavad, et Eesti kaitsetööstust aitab meede edasi marginaalselt.

Alustuseks taustaks: Eesti otsustas juba mõnda aega tagasi, et Ukrainat toetatakse igal aastal sõjaliselt 0,25 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kui Kristen Michali (RE) valitsus eelmisel suvel ametisse astus, otsustasid Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid koalitsioonileppes, et see raha ja tellimused (100 miljonit eurot) läheb Eesti kaitsetööstusele, et Ukraina sõjalise abistamisega koos ka Eesti kaitsetööstust kasvatada.