ANALÜÜS ⟩ Eesti välispoliitika ootab Donald Trumpi järgmist käiku

Eesti välispoliitika ootab ja kardab Donald Trumpi järgmist käiku Vene-Ukraina sõja teemal. Foto: Nathan Howard/Reuters/Scanpix

Eesti välispoliitika elab kahe kuupäeva ootuses. Ja võib-olla ka natuke kardab nende saabumist. Üks neist kuupäevadest on teada. Juuni lõpus kogunevad Euroopa Liidu liikmesmaade juhid ja otsustavad Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamise. Või ei otsusta, sest näiteks Ungarit ei suudeta seekord ära murda. Kui tõeks peaks saama teine versioon, siis kukub ühenduse Venemaa-poliitika kokku.

Teine kuupäev, mille saabumine pole aga teada, on see, kui Ameerika Ühendriikide president Donald Trump otsustab suhetes Venemaa ja Ukrainaga uuesti «tõmblema» hakata. Mõni nädal tagasi oli ju periood, kui iga päev tuli mitu pöördelist uudist. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kohtumine Trumpiga. Vaherahu, mida ikkagi ei olnud. Ukrainale sõjalise abi peatamine, siis ikkagi jätkamine. Maavarade leping, mis oli ja siis ei olnud. Kogu aeg tundus, et kohe-kohe juhtub midagi suurt.

Nüüd on olnud mitu nädalat suhtelist vaikust. See tähendab, et tööd on loomulikult tehtud, aga pommuudiseid pole tulnud. Trump ei ole Ukrainat, Venemaad või Euroopat uute ideede ja lahendustega kostitanud. Ühel hetkel seesugune sordiini all olemine aga ilmselt lõpeb ja ta üritab uuesti Venemaa ja Ukraina suhtes midagi teha. Aeg-ajalt oletatakse – ka Eesti diplomaatide või poliitikutega vesteldes kuuleb seda –, et see hetk võiks ehk saabuda 20. aprillil. Siis täitub kolm kuud Trumpi ametisse astumisest ja on ta ju lubanud, et toob rahu esimese kolme kuu jooksul. Kuid see on ainult oletus. Mida ja millal Trump päriselt teeb, pole teada.