Kriminaalsete suhete reguleerimine viis kapo uurija vangi

Kapo endine tippuurija Indrek Põder. Foto: Mihkel Maripuu

Altkäemaksu nõudmise ja võtmise eest neljaks aastaks vangi mõistetud kapo endine tippametnik Indrek Põder võib hea õnne korral ülejärgmised jõulud kodus vastu võtta.

Seda siis, kui ta tänuks hea käitumise eest poole karistusaja lõppemisel vanglast jalavõruga välja lastakse. Ent Põdral on vaja lahendada keeruline finantsvõrrand – kust leida altkäemaksudena saadud 178 358 eurot, mis ta riigi tuludesse tasuma peab. Vastasel korral jääb ta ilma Võrumaal Mõniste vallas asuvast maamajast ja krundist, mis mehele emotsionaalselt palju tähendab – see on tema suguvõsa maavaldus.

Vähem kui pool aastat tagasi tundusid rahaasjad Põdral kontrolli all olevat. Juba aastaid oli ta oma ametikohast tuleneva mõjuvõimuga kaubeldes teeninud altkäemaksudena vanas rahas miljoneid.

Mõni finantstehing oli küll labasevõitu – näiteks kui ta jättis tuntud autovargale Valeri Vassilenkole mulje, et korraldas Vassilenko vahi alt vabastamise ja võib edaspidi suunata sedagi, et uurimine eduka lõpuni ei jõuaks. Vassilenko maksis Põdrale selle eest 75 000 krooni.

End omamoodi äri- ja õigussuhete reguleerijana defineerinud Põdra kaudu liikusid ka palju suuremad summad. Näiteks aitas sama Vassilenko koos politseile tuntud Aleksandr Arhipoviga vahendada Põdrale kokku 500 000 krooni selle eest, et viimane mõjutaks üht kriminaaluurimist.

300 000 krooni loeti Põdrale Arhipovi vahendusel peo peale aga selle eest, et kaitsepolitseinik aitas oma ametit ära kasutades klaarida organiseeritud kuritegevusega hätta sattunud Aleksandr Avdenja probleeme. Sama loo raames kukkus Põdrale sülle teinegi tulus ots – 300 000 krooni selle eest, et ta aitaks mõjutada talle altkäemaksu andnud inimese passi tühistamise menetlust.

Tõeliseks kullaauguks osutus Põdrale aga finantsvaldkonnas tegutsev Venemaa taustaga ärimees Oleg Smoli, kelle jaoks tundus tutvus jõustruktuurides kõrgel ametikohal oleva Põdraga vägagi kasulik.

Nii pöördus Smoli Põdra poole palvega, et too abistaks teda saamaks tagasi kurjategijate poolt äravõetud raha. Samuti palus Smoli, et Põder aitaks temaga seotud ettevõttel rahapesu andmebürooga tekkinud probleeme lahendada. Vastutasuks küsis Põder Smolilt arestitud rahast poole endale.

See raha Põdra taskusse siiski ei jõudnud, kuid järgmine kord läks kaitsepolitseinikul Smoliga õnneks. Nimelt suutis Põder nuhkida välja fakti, et ärimees oli müünud araabia maadesse ühe vähetuntud jalgpalliklubi õigused. Põder jättis ärimehele mulje, et toda ähvardavad selle tehingu avalikukstulekuga suured probleemid, ja nõudis uurimise alustamata jätmise eest 100 000 eurot.

Smoli maksis ebameeldivuste vältimiseks lõpuks 50 000 eurot, kuna tema oli vaid üks tehingu teinud ärimeestest.

Veel 30 000 eurot pistis Põder taskusse selle eest, et ei lasknud enda väitel algatada Smoli kuue tuttava Eesti elamisloa tühistamise menetlust. Umbes samal ajal sai kapo esimese info nende kolleegi ametialastest kuritarvitamistest.

25. juulil 2011. aastal alustati ametlikult Põdra salajast jälgimist. Sõna otseses mõttes uurijate silme all toimusid mullu mitmed sündmused. Näiteks nõudis Põder ühelt slaavi taustaga üheksaliikmeliselt jõukalt perekonnalt miljon eurot lubadusega, et laseb nende elamislubade kontrollmenetlused lõpetada. Seda raha Põder ei saanud.

Samuti jäi tal saamata Oleg Smolilt küsitud 230 000 USA dollarit. See oli kümme protsenti ühe ettevõtte 2,3 miljoni USA dollari suurusest võlgnevusest Smolile, mida Põder lubas aidata tagasi saada.

Samamoodi ei saanud Põder endale poolt 29 546 euro suurusest summast, mille rahapesu andmebüroo oli endise kapo tippametniku Fatislav Keivsare lähisugulase Rene Keivsare ettevõtte kontol arestinud ja mille Põder lubas tagasi võita.

Küll aga sai Põder 2011. aasta sügisel Rene Keivsare ja OÜ Webholding vahendusel 118 000 eurot altkäemaksu. Maksjaks oli taas ärimees Smoli, kes kasutas Põdra positsiooni ja õigusi selgitamaks Krediidipangas omanikevahelise tüli põhjustanud aktsiate kontrollpaki ostutehingu asjaolusid.

Põdra tegevus lõppes eelmise aasta 19. detsembril. Päev oli tal niigi halvasti alanud, sest mees oli haigestunud. Kell 11.20 hommikul olid tema Saku kodumaja ukse taga aga läbiotsimisorderiga kolleegid kapost.

Sularahast saadi Põdralt kätte vaid tema töökohast leitud 100-dollariline kupüür. Ometi mõistis mees kiiresti, et kolleegide viie kuu pikkuse jälitamistööga saadud tõenditele ei maksa tühja vastu vaielda. Esimene ülekuulamine kestis terve pika tööpäeva. «Ta on olnud koostööaldis uurimise algusest peale,» ütles juhtiv riigiprokurör Heili Sepp.

Nelja kuuga panid uurijad Põdra kriminaalasjas kokku kaheksaköitelise toimiku. Selle materjali hulgas ei ole enne Põdra vahistamist kogutud salajast jälitamisinfot. «See on tugev tõendusmaterjal, mida meil läinuks vaja juhul, kui süüdistatav poleks kokkuleppemenetlusega nõus olnud,» ütles Sepp.

Ent eile mõistis Harju maakohus Põdrale kokkuleppemenetluse korras nelja aasta pikkuse reaalse vangistuse. «Arvan, et see on täiesti korralik karistus. Senist kohtupraktikat arvestades ei saa olla kindel, et aeganõudvamas üldmenetluses oleks mõistetud pikem karistus,» ütles Sepp.

Teiste asjaosaliste karistused

•    Aleksandr Avdenja (47) sai altkäemaksu lubamise, andmise ja vahendamise eest ühe aasta tingimisi kolmeaastase katseajaga.

•    Nikolai Kholopov (56) sai suures ulatuses altkäemaksu nõudmisele kaasaaitamise eest ühe aasta ja 11 kuud tingimisi pooleteiseaastase katseajaga.

•    Valeri Vassilenko (38) sai suures ulatuses altkäemaksu nõudmisele kaasaaitamise eest ühe aasta ja kümme kuud tingimisi 22-kuulise katseajaga.

•    Aleksandr Arhipov (48) sai suures ulatuses altkäemaksu nõudmisele kaasaaitamise eest kahe aasta ja 28 päeva pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Lisaks peab ta maksma riigi tuludesse kuriteoga vahendustasuna saadud 2000 eurot.

•    Oleg Smoli (34,) sai altkäemaksu lubamise ja andmise eest ligi aastase tingimisi vangistuse pooleteiseaastase katseajaga.

•    Rene Keivsar (23) sai altkäemaksu vahendamise eest rahalise karistuse 1600 eurot.

•    Osaühing WebHolding tunnistati süüdi altkäemaksu vahendamises, karistuseks tuleb riigile maksta 10 000 eurot. Lisaks peab OÜ maksma riigi tuludesse süüteoga saadud 1000 eurot.