VIDEO JA FOTOD ⟩ Kaitsja: Krachti ei mõistetud õigeks formaalsete ebakõlade tõttu

Harju maakohtu otsusega tingimisi vangi mõistetud Kersti Kracht, vandeadvokaat Oliver Nääs ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme kommenteerisid neljapäeval pressikonverentsil kohtu esmaspäevast otsust. Pressikonverents on Postimehe vahendusel videona järelvaadatav.

Nääs: Krachti ei mõistetud õigeks formaalsete ebakõlade tõttu

Oliver Nääsi kinnitusel ei tulenenud otsus formaalsetest ebakõladest, näiteks mõne tõendi lubamatuks tunnistamisest, vaid kohus leidis sisuliselt, et süüdistused olid tõendamata

Harju makohus mõistis Krachti õigeks altkäemaksu küsimise ja võtmise süüdistustes ning rahapesukokkuleppe süüdistuses. Nääs kordas üle, et Toomas Tammega seoses heideti Krachtile ette altkäemaksu võtmist, mis seisnes laenu saamises, ja seda sellest eest, et Kracht edendaks Tamme erinevaid ärihuvisid, eelkõige kalandussektoris, eelkõige läbi selle, et asendada Peipsi ja Lämmijärvel kasutatav olümpiapüügi süsteemi individuaalkvootidega.

«Hillar Tederiga seoses heideti Krachtile ette altkäemaksu küsimist ja altkäemaksukokkuleppe sõlmimist, see tähendab, et kokkuleppe sõlmimist, et Hillar Teder ostab läbi variisiku ära Krachti maja ja laseb tal seal edasi tasuta sees elada. Ja seda selle eest, et Kracht suunaks Porto Franco poolt Kredexile esitatud laenutaotlust Porto Francole positiivses suunas,» rääkis Nääs.

Rahapesuetteheide seisnes selles, nagu oleks Hillar Tederi poolt lubatud altkäemaks pidanud jõudma Krachtini läbi variisiku. Toimingupiirangu osas heideti aga Krachtile ette, et ta on kokku puutunud kahe erineva rahandusministeeriumi poolt tellitud analüüsiga, millised teostas TGS-i büroo, ehkki Kracht oli samal ajal TGS-iga seotud isikuks.

«Kohus küll leidis, et mõningad asjas kogutud tõendid olid lubamatud, kuid need ei olnud asjas määrava sisuga. Kohus pidas lubamatuks näiteks Aqva Spa hotellis ning Toomas Tamme sõidukis toimunud läbiotsimisi, kuna neid teostati kohtu lubatud ulatusest hälbivalt. Samuti jättis kohus kõrvale osa tõendeid, mis puudutasid advokaadi-kliendi vahelist suhtlust,» selgitas Nääs.

Tema kinnitusel ei jõudnud kohus õigeksmõistvale kohtuotsusele mingite formaalsuste taha pugedes, vaid esitatud tõendite täiesti sisulise analüüsi tulemusel. 

«Jälitustoimingutega kogutud teavet oli massiivselt, kokku 1700 lehekülge, samuti kõned, SMS-id, kohtumiste salvestusi oli üle Eesti, varjatud järgimisi,» loetles Nääs ja lisas, et tunnistusi oli 57 inimeselt, läbi oli vaadatud tuhanded e-kirjad, kokku oli kohtus üle 40 istungipäeva ning kohtumenetlus esimeses astmes keskis kokku kolm aastat - eelistung oli 2022. aasta juunis ja kohtulikud vaidlused 2024. aasta novembris.

«Kohus mõistis altkäemaksu episoodides Krachti õigeks, kuna tõendite analüüsi tulemusel oli ilmne, et Kracht ei olnud sõlminud ei Tederi ega Tammega kokkuleppeid altkäemaksu võtmiseks. Kohus oli prokuratuuri poolt tehtud järelduste osas väga kriitiline,» kinnitas Nääs.

Toomas Tammelt altkäemaksu osas rääkis Nääs, et keegi polnud kunagi seadnud kahtluse alla asjaolu, et Kracht oli saanud Toomas Tammelt laenu. Küll aga ohus analüüsis Krachti ja Tamme suhtlust ning leidis, et see ei olnud kuidagi omane altkäemaksusuhtele.

«Kohus tuvastas, et Krachti ja Tamme olid sõbrasuhetes ja selles kontekstis pole midagi tavatut, et üksteist usaldati ja sellistes usalduslikes suhetes toetati üksteist, sealhulgas laenati raha. Näiteks viitas kohus ka sellele, et Tamm laenas Krachtile raha ka juba enne, kui Kracht üldse ametiisik sai. Ehk et nendel laenusuhetel ei olnud ega saanudki olla mingit pistmist Krachti ametialase tegevusega,» märkis Nääs.

«Vaatamata arvukatele sõnumitele, rohketele pealt kuulatud kõnedele ning tunnistajate ütlustele ei ole võimalik leida seoseidKrachti tegevuse ja väidetava ebaõiguskokkuleppe vahel. Arvestades salaja pealt kuulatud vestluste mahtu, on väheusutav, et juhul, kui süüdistatavate vahel oleks tõesti olnud sõlmitud ebaõiguskokkulepe, ei oleks nad sellest omavahel rääkinud,» selgitas Nääs.

Tema sõnul oli kohtu hinnangul küsitav, miks peaks Kersti Kracht näitama avalikult enda poolehoidu individuaalkvootidele, kui ta väidetavalt tegutseb konspireeritult ehk salaja. 

«Kohus järeldas talle esitatud tõenditest pigem seda, et Kersti Kracht oli ambitsioonikas ja julge ning ei kartnud seista erakonna eesmärkide eest ning oma seisukohti avaldada. See on huvitav kontrast – see, mida kohus peab julge pealehakkamisega töö tegemiseks ja teistelt enda töö ära tegemise nõudmiseks, seda peab prokuratuur aga ametnike survestamiseks. Ilmselt oligi selline «jalad-kõhu-alt-välja» lähenemineametnike jaoks uus ja hirmutav aga selles ei olnud midagi õigusvastast. Mulle tundub, et kohus nägi sellises julges pealehakkamist pigem positiivses valguses,» märkis Nääs.

Mis puudutab otsuseid kalanduspoliitikas, siis Nääs rõhutas, et kalapüügisüsteemi ei muudetud Toomas tamme ärihuvides. 

«Kalapüügisüsteemi muutmine oli EKRE, aga ka teiste erakondade plaanis juba aastaid – ennekõike erinevate kalurite vastavasisuliste palvete tõttu. See oli muuhulgas enne seda, kui Kracht ja Tamm üldse tuttavaks said. Kalapüügisüsteemi muutmine kirjutati sisse koalitsioonileppesse,» rääkis Nääs.

Eeltoodu valguses tõdes kohus, et asjas esitatud tõendid ei tekitanud kohtus veendumist, et EKREsse kuulunud ministrid kujundasid erakonna poliitilise suuna kalanduspoliitikas Kersti Krachti poolt erakonna liikmeteni, nende hulgas Martin Helmeni viidud Toomas Tammelt saadud teabe pinnalt. 

«Kokkuvõtvalt tõdes kohus, et ei leidnud tõendamist, nagu oleks Kracht erinevaid ministreid, ametnikke üldse faktiliselt suunanud või mõjutanud. Enamik prokuratuuri tõenditest näitas seda, kuidas Kracht palus ametnikel lihtsalt enda tööd teha ja võis seda teha kohati väga reljeefselt. See aga ongi Krachti iseloom,» selgitas Nääs.

Mis aga puudutab süüdistust, et suurärimees Hillar Teder lubas ära osta Krachti maja, siis Nääsi sõnul on prokuratuur andnud jälitusprotokollis kajastatud vestlustele kallutatud tähenduse. 

«Kohtu hinnangul on prokuratuur süüdistatavate suhtlust hinnanud meelevaldselt ja kallutatult, kasutades selliseid väljendeid ja oletusi, mis ei kinnita tuvastatud fakte. Vestlustele on omistanud tähendus, mida kohus ei jaga ja ei nõustu prokuratuuri järeldustega vestluste sisu kohta. Kõned, millest prokuratuur tegi niivõrd kaugeleulatuvaid järeldusi, olid pooleldi jäänud arusaamatuks, salvestisi reaalselt kuulates ei olnud osadel juhtumitel isikute lauseid polnud arusaadavalt kuuldagi,» rääkis Nääs.

Tema sõnul nähtub kohtu otsusest ka, et Krachti ei ole alust süüdistada Kredexi ega selle tollast juhi Lehar Küti survestamises seoses Porto Franco laenutaotlusega. «Kohus tõdes, et ausa arvamuse ja kriitika otsene väljendamine ei ole suunamine. Tähelepanu juhtimine väga olulistele asjadele, nagu õige intressimäär, ei ole survestamine,» ütles Nääs.

«Ka selle episoodi puhul tõdes kohus, et Krachti kõnedest ja käitumisest joonistub välja tema jõuline iseloom: tegemist on energilise inimesega, kes vahest väljendeid ei vali ja on hingega asja juures, kui vaja midagi korda saata. Aga see ei tähenda kellegi õigusvastast survestamist, vaid töö tegemist eesmärgiga midagi ka päriselt ära teha ja korda saata,» ütles Nääs, lisades, et õigupoolest leppis toonane koalitsiooninõukogu Porto Franco toetamises kokku juba enne seda, kui Kracht selle laenutaotlusest üldse midagi kuulis

«Kokkuvõtvalt oli kohus oli veendunud, et ka ilma Krachti rollita oleks tollane valitus ning Kredex teinud otsuse anda Porto Francole laenu,» märkis Nääs.

Rahapesu kokkuleppe sõlmimise süüdistuse kohta märkis Nääs, et see etteheide oli nii ilmselgelt põhjendamatu, et kohus lükkas selle ümber ainult ühel leheküljel. 

«Põhiprobleem oli siin selles, et süüdistusaktist ei olnud kohtul isegi võimalik eristada väidetavat altkäemaksuetteheidet ja rahapesuetteheidet. Sama tegevust, mida peeti altkäemaksukokkuleppeks, kirjeldatakse süüdistuses ka kui rahapesu. See ei saa olla võimalik, kuna rahapesu peab olema kaheastmeline – kuriteoga saadud raha ning siis selle pesu. Seda pesu osas ei olnud süüdistuses aga sõnagagi kirjeldatud,» märkis Nääs.

«Juristi pilguga vaadates on ikka täiesti arusaamatu, miks selline etteheide selle asja külge poogiti – juba ringkonnakohus tõdes 2021 Krachti vahi alt vabastades, et see rahapesu kokkuleppe etteheide ei ole õiguslikult pädev aga mingil põhjusel raiub prokuratuur sellega ikka edasi. Miks see nii on? Seda ei ole võimalik millegagi adekvaatselt selgitada,» jätkas Nääs.

Ka toimingupiirangu rikkumise paragrahv, milles kohus Krachti süüdi mõistis, sai Nääsi kriitika osaliskes. 

«Me ei nõustu sellega, et formaalse iseloomuga kokkupuuted mingi hankeprotsessiga võivad tähendada otsustuste sisulist suunamist. Krachtil ei olnud otsuste kujunemisel määravat ega üldse mingit rolli,» märkis Nääs, lisades, et seaduses on ebamäärane see suhete ring, mille kaudu on ametisik kellegagi seotud isikuks.

Helme: kohtuasja korraldas süvariik

EKRE esimees Martin Helme rääkis, et kogu kohtuasja korraldas süvariik. «Süvariik tähendab seda, et jõustruktuuride üle ei ole demokraatliku tsiviiljärelevalvet. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalvekomisjon ehk kapo komisjon on vaid formaalsus, mis annab jõustruktuuridele legitiimsuse. Komisjon ei tegele järelevalvega vaid tegutseb selle nimel, et keegi ei tegeleks ebamugavate küsimustega. Meil ei ole demokraatlikku riigikorda, kui jõustruktuurid otsustavad ise, mida nad uurivad ja millise asja nad viivad kohtusse ja millist mitte,» rääkis Helme.

Ka väitis Helme, et 2020. aastal riigi peaprokuröri ametis olnud praegune Parempoolsete esimees Lavly Perling kuritarvitas oma võimu ning kõiki ministreid ja nende nõunikke kuulati sel ajal pealt. «Ministri kabinetis oli pandud minu arvutiekraani sisse lutikas. Tuleb arutada väga tõsiselt, mida teha prokuratuuri ja kaitsepolitseiga, kes nii käituvad,» rääkis Helme.

Kersti Kracht ütles, et justiitsministeerium peaks hakkama tegelema seadusemuudatusega ja vaatama üle toimingupiirangu rikkumise paragrahvi, kuna selle alusel tema süüdimõistmine on absurdne. Ka tuleks Krachti sõnul tegeleda teemaga, kuidas kaitsta inimesi, kellele esitatakse süüdistus ja kelle meedia sisuliselt kohe süüdi mõistab, samas kui veniva kohtuasja süüdistatav ei saa ennast selliste süüdistuste eest kaitsta.

«Mul on välja trükitud 1500 lehekülge minu kohta käivaid artikleid. See on inimeste ruineerimine, mis toimub. Loodan, et uus peaprokurör võtab ette selle, mis prokuratuuris tegelikult toimub ja hoolitseks selle eest, et prokuratuur ei oleks tõlgendamisbüroo, nagu mine prokuratuuri praegu nimetan,» rääkis Kracht.

Kohus mõistis Krachti tingimisi vangi

Harju maakohus mõistis esmaspäeval rahandusministri endise nõuniku Kersti Krachti süüdi toimingupiirangu rikkumises ja karistas teda kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega, samas mõistis kohus süüalused altkäemaksu episoodis õigeks.

Süüdistuse järgi osales Kracht kunagise rahandusministri Martin Helme (EKRE) nõunikuna advokaadibüroolt TGS Baltic õiguslike analüüside tellimises, samas pidanuks ta otsuste tegemisest taanduma, kuna oli büroole raha võlgu ja seega seotud isik.

Samas mõistis kohus Krachti altkäemaksu küsimise ja võtmise episoodis õigeks. Altkäemaksu episoodis kohtu all olnud ettevõtja Hillar Tederi, kalaärimehe Toomas Tamme ja Tederi abiks peetava Jüri Põllu mõistis kohus samuti õigeks.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi küsis Kracht Tederilt altkäemaksu ning viimane nõustus sellega. Vastutasuks pidi Kracht süüdistuse järgi kasutama ära oma ministri nõuniku positsiooni ja kindlustama Tederi ettevõttele Porto Franco KredExi kriisiabimeetmete kasutamiseks soodsad otsused.

Prokuratuur esitas Krachtile süüdistuse ka altkäemaksu küsimises ja võtmises kalandusärimees Toomas Tammelt ning Tamme altkäemaksu andmises. Tederit, Krachti ja Põldu süüdistas prokuratuur rahapesukokkuleppes ning Põldu ka suures ulatuses altkäemaksu andmisele kaasaaitamises. Süüdistuse järgi aitas Kracht läbi suruda Tamme ärile kasulike kalapüügireeglite muutmise. Kohtu hinnangul ei leidnud altkäemaksusüüdistused tõendamist.