VIDEO ⟩ Ossinovski: me ei soovi, et kasutatakse vanalinnas liikumiseks kergliikureid

Tallinna linnavalitsuse pressikonverents. Linnapea Jevgeni Ossinovski Foto: Tairo Lutter

Kell 12 algab Tallinna Linnavalitsuse pressikonverents, milles osalevad linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE), abilinnapead Madle Lippus (SDE), Kristjan Järvan (Isamaa) ja Kaarel Oja (SDE).

Käsitletavad teemad: kultuurivaldkonna toetused, pisimopeedide kasutamise regulatsioon ning planeeringute menetlemise statistika.

Jevgeni Ossinovski märkis, et linnavalitsuse istungil olid valdavalt linnaplaneeringuga seotud küsimused. Lisaks esitatakse volikogule kaks eelnõud. «Täna, eile ja eelmisel nädalal oleme keskendunud kergliikurite regulatsioonide kehtestamisel. Selline võimalus on seadusandja poolt ettenähtud, et me saame kehtestada teatuid piiranguid ja Tallinn on esimene omavalitsus, kes plaanib seda teha. Me teame, et renditõukerataste puhul on kohalikud Tallinna inimesed tundnud ennast ohustatuna, eeskätt eakad ja peredega inimesed, sest sõidetakse kiiresti ning ei järgita liikluseeskirju,» rääkis linnapea. 

«Linnavalitsus on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele määruse eelnõu osas, mis läheb avalikule väljapanekule, kuna tegemist on ettevõtlusvabadust piirava seadusaktiga. Laias laastus lähtub see meile seadusega etteantud võimalustega. Põhiliselt puudutab see parkimist ja sõidukiirust,» rääkis Ossinovski. 

Südalinnas on maksimaalne sõidukiirus 20 km/h. Ohtlikemas kohtades näeme juhtumipõhiselt, siis seal langetatakse 15 km/h. Vanalinnas on edaspidi 10 km/h. «Me ei soovi, et kasutatakse vanalinnas liikumiseks kergliikureid, sest seal on raskendatud tänavasillutise iseloomu tõttu,» selgitas Ossinovski. Need piirangud kehtestatakse kaardiga, millega tegeletakse. 

«Me võimalikult kiiresti kehtestame piirangud nendes kohtades, kus juba täna osa teenuspakkujaid rakendab kiiruspiiranguid. Edaspidi jooksvalt lisame piiranguid,» rääkis linnapea. Ossinovski rõhutas, et ettevõtted peaksid ise ka pingutama, et rikkumisi oleks väga vähe ja nad peaksid ka tagama ohutuse linnaruumis. 

Abilinnapea Järvan rõhutas, et kaasatakse pidevalt ettevõtteid. «Esimest korda Eesti riigis vastavat määrust rakendatakse,» lisas abilinnapea. 

Kui saaks kergliikuritele piirmäära panna, siis Järvani sõnul on piirmääraks parkimisruum südalinnas, et kas see on siis südalinna parkimisruumi maht või midagi muud. «Sõidunõudlust on vähem kui südalinna parkimisala. Aga täna me näeme, kuidas enamus rendikergliikureid seisab,» rääkis Järvan. Ossinovski sõnul peab mõistlik see arv olema. «Ka parkimiskasti piirkonnas soovib ettevõtte oma mahtu kasvatada ja lisab sinna rohkem, kuid järgmisel hommikul need veel seisavad ja keegi ei kasuta. Aga kõnniteel on ka teine eesmärk - et saaks jala ka kõndida,» rääkis Ossinovski. 

«Me siiski soovime koostöös ettevõtetega paremat kultuuri luua selles valdkonnas,» märkis Ossinovski. 

Kas see piirmäär on umbes 6000 rendikergliikurit? «Oleneb poliitilisest tahtest. Vaatame, kuidas pisimopeedil läheb. Ja siis vaatame, et kui palju me tahame tõukerattaid, rattaid ja pisimopeede,» vastas Järvan. 

«Me kõik armastame oma spordisangareid ja me tahame nende saavutuste eest tänada. Aga kui tavapäraselt oli Tallinnas see reeglina üksikotsusena, et kui mõni medal tiitlivõistluselt tuli, siis linnavalitsus eraldas reservfondist rahalist tunnustust, see ei ole hea praktika. Kui me räägime tippsportlastest, kes saavutavad tulemusi, siis millisel kombel Tallinn neid toetab. Minu suureks rõõmuks, et sellest aastast, kui Tallinn on Euroopa spordipealinn, siis preemiad ja tunnustused tõusid märkimisväärselt,» rääkis abilinnapea Kaarel Oja. 

Linna kultuurivaldkonna toetusest rääkides, märkis Oja, et need toetused, mida linna eraldab, et need toetused ei oleks eelarvetasandil ettemääratud poliitilised otsused, vaid nende toetuste taga peaksid olema ekspertkomisjonid. «Me oleme saavutanud selle, et konkurents rahale, millega linn toetab, et see on kasvanud ja kasvanud ka avalike toetusvoorude rahaline maht. Õigusselguse huvides vaatasime kogu süsteemi üle ja meie eesmärk on olnud lihtsustada, kuidas raha taotelda ja raamistada,» kirjeldas Oja. 

«Valdav enamus seniseid toetusmeetmeid on olnud üksiksündmuste ja üksikprojektide kesksed, aga me loome uue tegevustoetusmeetme. See on reaktsioon tänasele olukorrale. Me näeme ka seda, et kõige silmapaistvamad organisatsioonid, ilma kelleta me tegelikult Tallinna kultuuripilti ei näe, et kultuuriministeeriumi toetused on vähenenud. See viis meid olukorda, kus eelmisel suvel hakkasime välja töötama eraldi meedet, et me toetame kolme aastase tegevustoetusega: erateatrid, kunstigaleriid ja kirjandusvaldkonnast jne. Neid ei ole linna varasemalt tegevustoetusega toetanud,» rääkis Oja ja lisas, et see on kolmeaastane toetus ja kindlustunde andmine organisatsioonile. Esimeseks kolmeks aastaks on olemas raha olemas ning pingutatakse, et tekiks nn trepp, et ka järgmisel aastal saavad järgmised eraorganisatsioonid kolmeks aastaks toetust ja sealt edasi. «Kui volikogu selle heaks kiidab, siis esimese aasta konkurss kuulutatakse kohe välja,» rõhutas Oja.