Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus
Saada vihje

KESKPÄEVATUND Strandberg: ei ole põhjust ilustada Keskerakonna rolli Eesti ajaloos (1)

Copy
Kuku saate «Keskpäevatund» juht Marek Strandberg.
Foto Mihkel Maripuu, Postimees
Kuku saate «Keskpäevatund» juht Marek Strandberg. Foto Mihkel Maripuu, Postimees Foto: Mihkel Maripuu

Kuku raadio saates «Keskpäevatund» arutlesid taaskord sel korral ühiskondlikke teemasid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. 


Seekordses «Keskpäevatunnis» lahati lisaks muudele teemadele ka möödunud nädalal tehtud põhiseaduse muudatuse ja hallide passidega kodanike teemat. Teemat käsitledes jõuti ka küsimuseni, kas peaks takistama kriminaalkorras karistatud erakondade tegevust.

Hõbemägi tõdes, et hallide passidega kodanike puhul on alati arvestatud, et neid enam juurde ei tule ning ajapikku surevad nad välja. Praegu on selliseid inimesi Eestis umbes 70 000. «Ma ei tea, kas need inimesed langevad kokku, aga 70 000 on enam-vähem nende inimeste hulk, keda sotsioloogid peavad tõenäoliseks Putini Venemaa ideede pooldajaks,» ütles ta. «Ma ise arvan seda, et ennast mittemääratlenud inimeste hulgas on palju vanu inimesi, kes paaniliselt ei taha ennast segada poliitikasse, katavad kõrvad ja lähevad keldripoest välja, kui keegi hakkab rääkima Putinist või Trumpist,» lisas Hõbemägi. Ta märkis, et näiteks Tallinnas ei ole hallide passidega inimeste hulk nii suur, et nende mõju valimistel oleks märkimisväärne.

Ruussaar lisas, et tema meelest on pigem hallide passidega inimesed ükskõiksed. «Nad võib-olla emotsionaalselt elavad kuidagi kaasa mingitele Kremli kanalitele, aga ma usun, et ka see on keeruline, sest läbi televiisori on neid kanaleid praegu raske jälgida ja kui need inimesed on piisavalt vanad, siis nad ilmselt internetikanalitest jälgivad neid ka üha vähem. Nii et ma arvan, et see ei ole tegelikult väga suur julgeolekuoht,» lisas ta.

Strandberg sõnas, et küsimus on selles, millisest piirist aitab see inimeste hulk valimistel üle lävendi. «Kui see aitab üle piiri minna teatud ilmavaatega kuritegeliku organisatsiooni esindajatel, siis see on kurjast. Seda tuleb vältida,« ütles ta. «Meil ei ole põhjust ilustada Keskerakonna rolli Eesti ajaloos ja poliitilises tegevuses ning määrida sellele mett ja vahukoort ning öelda, et kuritegu ei ole suur ja teised on ka kuritegelikud,» lisas ta.

Ruussaar vastas talle, et tegemist on erakonnaga, mis on ametlikult valitud parlamenti. Strandberg vastas, et kui meie kõigi silma all on kriminaalkorras karistatud erakond ja seadus jätab sellele vabad käed, siis see ei ole inimeste suhtes õiglane. «See tuleb ära lahendada seaduse tasemel, et samasugust olukorda meil tulevikus ei tekiks,» lisas ta.

Hõbemägi lisas, et kui vaadata praegu näiteks Tallinna linnavalitsuse olukorda, siis Keskerakond seal erilist pilli ei mängi. «Pärast kõiki neid hoope ja rahapuudust peavad nad oma kampaania tegema sisuliselt ilma rahata. Oluline on sotsiaaldemokraatide roll – mida teevad sotsiaaldemokraadid ja mida nad tahavad teha,» lisas ta. Hõbemägi märkis, et tema meelest on praegune sotside linnapea Jevgeni Ossinovski olnud «põranda all» ehk pole silma paistnud.

Ruussaar ei olnud temaga nõus. «Minu meelest esineb ta ajakirjanduses väga tihti ja väga palju ning tema auks tuleb öelda, et ta on selgelt ka välja öelnud selle, et ta ei olnud sotside juhatuse enamusega nõus ja tema ei oleks põhiseaduse muutmisele pannud ja hääleõigust ära võtnud,» märkis ta.

Hõbemägi tsiteeris seepeale Ossinovski postitust ühismeedias, kus too nentis, et jäi oma erakonnas enamusele alla. «Minu meelest on täitsa hea, et Ossinovski jäi enamusele alla ja minu meelest on sotsid suutnud teha täiesti ratsionaalse ja pragmaatilise otsuse,» lisas ta.

Täispikka arutelu saab kuulata saatest. Lisaks valimisõiguse ja kriminaalselt karistatud erakondade teemadele räägiti ka energeetikast ning TalTechi rektori valimisest.

Tagasi üles