President andis heakskiidu kahele seadusele

President Alar Karis. Foto: Konstantin Sednev

President Alar Karis kuulutas välja perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusele, millega luuakse vanema kaotanud lastele uus ühtne toetuste süsteem ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadusele, millega paraneb menetlusabi kättesaadavus.

Presidendi kantselei andis teada, et senine toitjakaotuspension asendub järgmise aasta 1. oktoobrist toitjakaotustoetusega, mis tagab vanema kaotanud lastele igakuise toetuse, sõltumata surnud vanema pensionistaažist või laste arvust. Toetuse eesmärk on kompenseerida lapse kasvatamise kulud osaliselt ühe vanema või täielikult mõlema vanema kaotuse korral.

Toitjakaotustoetuse suurus on lastele ühetaoline, võtab arvesse lapse ülalpidamiskulu ja selle reaalväärtus säilib ajas indekseerimise kaudu. Uus toetuse alussumma on 272 eurot ning prognooside järgi ulatub väljamakstav toetus 2026. aastal ligikaudu 345 euroni.

Seaduse rakendamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kuni 2026. aasta 30. oktoobrini määratud toitjakaotuspension on suurem toitjakaotushüvitisest, makstakse hüvitist edasi samas suuruses.

Toitjakaotustoetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni. Toetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring laieneb, samuti saab toitjakaotustoetust samal ajal töövõimetoetusega.

Lisaks täpsustatakse ka ohvriabi seaduse alusel hüvitist saavate isikute ringi. Samuti täiendatakse politsei ja piirivalve seadust sättega, mille kohaselt on võimalik lõpetada politseiametniku töövõimetuspensioni maksmine olukorras, kus isik on süüdi mõistetud riigivastases või ametialases süüteos.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadusega parandas parlament õiguskantsleri ettepanekul menetlusabi kättesaadavust, et kohtusse pöörduja õigused ei jääks tema majandusliku seisundi tõttu kaitseta. Muudatuse järgi saab kohus menetlusabi andmisel edaspidi lisaks eluaseme- ja transpordikuludele arvesse võtta inimese vältimatuid kulutusi toidule, ravimitele, sidele ja hügieenitarvetele. Hindamisel tuleb taotleja sissetulekust maha arvestada eluliselt vältimatud kulutused kuni 75 protsendi ulatuses kuupalga kehtivast alammäärast.

Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks tsiviil- ja halduskohtumenetluses. Näiteks saab kohus menetlusabina otsustada isiku riigilõivust, kautsjonist või muude kulude kandmisest osaliselt või täielikult vabastada või võimaldada neid tasuda osamaksetena.