Jurist ja riigikogu liige Kaja Kallas (RE) on seisukohal, et riigikogu eetikakoodeks suudaks ära hoida paljusid praegu parlamenti kummitavaid probleeme ning seetõttu on ta valmis ise koodeksi koostamisel initsiatiivi võtma.
Kaja Kallas: olen valmis koostama riigikogu eetikakoodeksit
«Olen valmis eetikakoodeksi projekti koostamisel kaasa lööma ja kui muid vabatahtlikke ei leidu, siis isegi esimese projekti aruteludeks välja töötama,» pakkus Kallas oma blogis.
Tema sõnul on eetikakoodeks vajalik, kuna selged suunised aitaks saadikutel ennetada eetiliste tavade rikkumist teadmatusest. «Kindlasti aitaks see ära hoida pisieksimusi, mille pärast riigikogu maine kahjustada saab.»
Teiseks võiks eetikakoodeks reglementeerida mõjuvõimuga kauplemise juhtumeid, mis juriidiliselt on paljuski vaieldavad. Näiteks anda juhiseid, kuidas huvigruppidega suhtlemine korraldatud peaks olema.
«Kas saadik võib käia lõunal ärimehe kulul, kel on menetletava eelnõuga seonduvad huvid? Mida teha siis, kui saadikul endal on osalus äriühingus, kes tegeleb menetletava seaduse reguleerimisalas? Kas riigikogu liige peaks komisjonis teistele liikmetele teada andma oma seotusest reguleeritava valdkonnaga?» tõi Kallas näiteid.
Selgete reeglite puudumine võib praegu viia selleni, et kartus eksimuste ees sunnib parlamendisaadikuid huviliste ja huvigruppidega suhtlemise sootuks lõpetama.
Vähemalt sama oluline on kolleegide omavaheliste suhete täpsustamine. «Mind isiklikult väga häirib lugupidamatus, millega sageli koheldakse riigikogu kõnepuldis esinejat. Inimene on ettekandega vaeva näinud, esitab oma valijate muresid, aga teda ei kuulata. Pidev jutuvada häirib neid, keda kõnepuldis esitatu huvitab,» ütles Kallas.
Hästi koostatud eetikakoodeks võiks mõju avaldada ka teistele ametkondadele ja võimutasanditele. «Eetikakoodeksiga saaks ära hoida või vähemalt vähendada manipuleerimist täitevvõimu ametnike poolt,» ütles Kallas, pidades silmas ametnike huvi riigikogu kummitemplina kasutada.
«Riigikogu eetikakoodeks võiks olla juhendiks kõigile poliitikas tegevatele inimestele, ka näiteks kohaliku omavalitsuse tasandil. See aitaks kasvatada uut poliitilist kultuuri, mida võetaks eeskujuks poliitikasse sisenemisel juba varasemates staadiumites,» leidis Kallas.