ANALÜÜS ⟩ Kevadine suurpuhastus Stenbockis: mõttekohad iga nurga peal

Peaminister Kristen Michal (paremal) käis uute ministritega – taristuminister Kuldar Leisi (vasakult), energeetikaminister Andres Suti, sotsiaalminister Karmen Jolleri, regionaalminister Hendrik Johannes Terrase ja siseminister Igor Taroga – Kadriorus, kus president nad ametisse nimetas. Foto: Konstantin Sednev

Ministrite valik on alati keeruline, aga seekord pidid kahe koalitsioonierakonna juhid, Kristen Michal (RE) ja Kristina Kallas (Eesti 200) laveerima kahe kaalutluskoha vahel: kuidas hoida oma parteisisesed konkurendid rahul ja teisalt, mis signaalid nopib lõpptulemustest avalikkus.

Reformierakonna jaoks oli põhimõttelisem küsimus, mida teha kaitseminister Hanno Pevkuriga. Lahingu Reformierakonna esimehe koha nimel oli Michal muidugi ammuilma võitnud – erakonnas sees Michali kui esimehe ja peaministri positsiooni ka vähemalt otseselt keegi ei vaidlusta. Selget vajadust oma varasema konkurendi oksa saagida ei olnud. Peavalu on Pevkuri küsimus siiski põhjustanud pikalt: valdkonda mineva tohutu raha puhul eeldaks, et sealt tuleksid ainult head uudised, mitte probleemid. Aga probleeme ja tülisid on palju olnud. Ükskõik, mis on ühel või teisel juhtumil olnud Pevkuri süü või vastutus, ei saa eitada, et ta pole suutnud oma maja korras hoida.

Kuigi viimase nädala jooksul käis läbi ka hirme, et kui Pevkur valitsusest välja visata, siis äkki ta võib sootuks oravad hüljata ning ülinapi ülekaaluga koalitsiooni riigikogus veel ühest eluliselt hädavajalikust häälest ilma jätta, on peamine argument, miks vahepeal ka siseministri kohaga seostatud Pevkur kohale jäeti, seotud kuvandiga. Värskes laskemoonavaidluses puudub kindlus, kas ja milline süü Pevkuril endal ikkagi oli, tema kangutamine oleks Reformierakonna jaoks tähendanud süü omaksvõtmist.