/nginx/o/2009/01/30/125857t1h444a.jpg)
Kaitseminister esitas rahandusministeeriumile valitsuses kokku lepitud 667 miljoni kroonise kärpe, millega kahaneb riigi tänavune kaitse-eelarve 14 protsenti ehk tasemele 1,75 protsenti prognoositavast sisemajanduse kogutoodangust.
Kaitsevaldkonna eelarvest kaob 14 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelarve vähenemine on ühest küljest seotud majanduslangusega, mille tõttu kaitse-eelarve vähenes 354 miljoni krooni võrra, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Lisaks kärbitakse eelarvet SKT 1,9 protsendi tasemest madalamaks, arvestades üldist eelarveolukorda. Kaitsevaldkonna 2009. aasta eelarveks kujuneb seega 4,23 miljardit krooni (koos välisabiga 4,634 miljardit krooni).
Kõige enam puudutab eelarvekärbe kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide soetamist plaanitust neljandiku võrra väiksemas mahus.
210 miljoni kroonine kärbe tähendab näiteks Saksamaalt veokite hankimise edasilükkamist, laskemoonahangete ja kaitseväelaste varustuse ja mõnede relvasüsteemide soetamise ajatamist. Suurimaks ärajäänud ehitushankeks kujuneb Miinisadama 3. ja 4. kai rekonstrueerimise edasilükkamine (74 miljonit krooni).
Tõsist arutamist, sealhulgas meie liitlastega, vajab pressiesindaja teatel Eesti võimekus panustada missioonidel ja tagada teiste lubatud väevõimete väljaarendamine, mida kaitseministeerium peab oma prioriteediks.
Suureks kärpekohaks kujuneb ka kogu kaitsevaldkonna tegevus- ja palgakulude kärpimine kokku 206 miljoni krooni võrra.
Selleks kärbitakse solidaarselt palgakulusid 7 protsenti ja majanduskulusid 10 protsenti kaitseministeeriumis ja kõigis valitsemisala allasutustes: kaitseväes, Kaitseliidus, kaitseressursside ametis, teabeametis, Seli tervisekeskuses ja Laidoneri muuseumis. Samuti vähendatakse 7 protsendi võrra ajateenijate iga-kuist toetust.
«Kaitsevaldkonnas ei saa kuidagi eelistada sõdureid ohvitseridele või ajateenijaid ametnikele, see hävitaks vajaliku usalduse. On kahetsusväärne, et valitsuskoalitsioon ei jõudnud samasugusele solidaarsele ja õiglasele kokkuleppele, millega oleks kärbitud ühtlaselt kogu avaliku sektori palga- ja majandamiskulusid,» nentis kaitseminister Aaviksoo.