Kuigi aastatega on see arv tunduvalt vähenenud, sünnib Eestis igal aastal ligi 400 last, kelle sünnitõendile on isa märkimata jäetud. Praegu on ametliku isata lapsi umbes 8500. Põhjuseid on palju ning kõigest riigil ülevaadet ei olegi: mõni ema ei soovi edasist elu või lapse kasvatamist isaga jagada, isa ei soovi last omaks võtta või näiteks ema ei tea, kes lapse bioloogiline isa on. Samuti on neid naisi, kes on lapse saanud anonüümse spermadoonori abil, vahel on aga tegemist vägivallajuhtumiga.
Aga on ka neid emasid, kes on ise või kaaslasega teinud otsuse isa nime sünnitunnistusele mitte märkida, et saada riigilt üksikvanema lapse toetust, 80 eurot kuus. Kui palju neid täpselt on, on keeruline öelda, sest riik ei kontrolli, kas isa tegelikkuses last kasvatab, ning kui just näiteks üks vanematest ära ei sure, ei pruugi see enamasti väljagi tulla.
Siiski võib pakkuda, et arv jääb sadadesse: näiteks Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centari 2023. aasta «Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu» tulemuste järgi on üksikvanema toetuse saamise eesmärk kõige harvem põhjus isakande puudumisel – vaid 1,2 protsenti vastanutest ütles, et jätsid isakande tegemata lisatoetuse saamiseks. See puudutab hinnanguliselt umbes sadat last Eestis.