INIMESTEST AEGAMÖÖDA ⟩ Sofia Joons. Riigilõvid linnaosavalitsuses

Sofia Joons, muusik ja teadlane, oma inimene Eestis, Rootsis ja Soomes. Foto: Vahur Laiapea

Alustada on keeruline. Sofia Joonsi isikus ja elus on liiga palju põnevat peidus. Tekib valikuraskus – millest kirjutada, mis kõrvale jätta. Et portree saaks neljamõõtmeline. Aeg on see neljas ja väga oluline mõõde, aega mööda sünnivad need lood. Aga millestki tuleb alustada. Ma alustan riigilõvidest.

Taastatud Eesti Vabariik on juba lasteaia keskmisse rühma jõudnud. Permi ja Peterburi maffia laiutavad veel pealinnas ja käivad firmadele katust pakkumas. Aasta on 1996. Sofia ootab Põhja-Tallinna linnaosa valitsuses ametniku jutule pääsemist. Tema pilk liigub mööda koridori seinu. Stendil ripuvad blanketid. Nende peal kirjad: riigilõiv 5 krooni, riigilõiv 20 krooni. Riigilõiv 500 krooni. Siin on midagi valesti, mõtleb Sofia. Mis lõiv... Peab olema riigilõvi! Poolkeelsed ametnikud on kirjutamisel vea teinud. Mõte sünnitab järgmise. Need on kindlasti kleepsud Eesti Vabariigi vapi ja sellel olevate lõvide piltidega. Viiekroonised sellised lihtsad, 500-kroonised sädelevad ja peenemustrilised. Nende suurus on ilmselt umbes viis korda viis sentimeetrit. Kindlasti ostan mõne riigilõvi ja kleebin kodus külmkapi ukse peale, mõtleb Sofia. Satub vanalinna, läheb Ühispanga kontorisse kindla plaaniga osta mõned riigilõvid. Ka SIIN on sildid valesti kirjutatud! Tasapisi jõuab Sofiale kohale, et lõiv on lõiv ega mitte lõvi.

Sofia oli selleks ajaks juba kaks aastat Eesti passi omanik olnud, kui ta riigilõvisid ostmas käis. Eesti oli südames ja ega see tema südamest kunagi välja saagi. Sest juuripidi on Sofia Eestiga seotud ja tema minu jaoks veidi sassis juuri nüüd lahti harutada püüangi.