«Nüüd hakkab koalitsioon iga päev nägema, kuidas siis on 52 saadikuga teha poliitikat, millele tegelikult ühiskonnas laiemat mandaati pole. Ja mille puhul pole alust oodata, et opositsioon siin appi tuleks,» arutles Kiik.
Just põhimõtte pärast sotsid riigikogus tööd tõkestada ei plaani, kuid samas pole näiteks töölepingu seaduse eelnõu puhul Kiige sõnul alust arvata, et opositsioon valitsusele appi läheb. Just selles algatuses heitsid oravad sotsidele pidurdamist ette.
Riigikogu matemaatikast rääkides täpsustas Kiik, et 52 koalitsiooni hääle sisse on arvestatud ka kaks n-ö aknaalust reformierakondlast. Fraktsioonituid saadikuid on kokku aga 16: «Ülejäänud aknaalused, kes on täna kas parteitud või muu erakonna liikmed, nende puhul ma küll ei näe, et seal oleks rohkem salajasi Reformierakonna toetajaid.»
Kui tõenäoline on, et kõik 52 koalitsioonisaadikut olulisteks hääletusteks kohal on? Seni pole Kiige sõnul seda juhtunud: «Ma kujutan ette, et nüüd hakatakse lähetusi ära jätma, kedagi kuskilt lennukiga koju tooma.» Võrdluseks tõi ta Nordica erikomisjoni loomise, kus sõltumata kolmikliidu häälteenamusest võeti otsus vastu äärmiselt napilt.
See näitab senist suhtelist mugavat olekut, mis on tingitud sellest, et koalitsiooni ülekaal on nii suur olnud. «Kolmikliidu ajal võib öelda otse, et kõik läksid natuke mugavaks. Viis-kümme saadikut võisid olla välismaal või kohtumistel, aga nüüd enam sellist luksust ei ole.»
Kuidas on kolmikliidu lagunemine mõjunud saadikute omavahelistele suhetele riigikogu koridorides, kuula juba Kukust!