Balti kaitsevööndi valmimine hilineb Hanno Pevkuri käe all

Eesti rajab idapiirile umbes 600 betoonpunkrist koosneva kaitseliini võimaliku ohu tõrjumiseks. Pildil vaade punkri sisemusest Saksamaal Magdeburgi lähedal asuval polügoonil õppuse ajal. Foto: LIESA JOHANNSSEN/Reuters/Scanpix

Piiriäärsetele aladele rajatava sõjalistest kaitserajatistest koosneva Balti kaitsevööndi Eesti osa on kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) juhtimisel juba praegu ajakavast maha jäänud.

Kolme Balti riigi kaitseministrid kinnitasid kaitsevööndi rajamise plaani 2024. aasta jaanuaris, kuid projekt oli valmis juba 2023. aasta suvel. Esialgse kava järgi rajatakse kuni 600 jaopunkrit kirde- ja kagupiiri äärsetele aladele kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste tarvis. Neile lisanduvad ladustamisalad, kus hoiustatakse muuhulgas nn draakonihambaid ja tõkestustraate, et saaks need sõjalise ohu korral tugipunktidesse paigutada.

Kaitsevööndi planeerimisega 2023. aastal kokku puutunud reservis olev vanemohvitser selgitas Postimehele, et kaitsevööndi eesmärk on takistada vastase liikumist. Lisaks võimaldab kaitsevöönd vastase rünnaku ajal meie üksustel ümber grupeeruda ajal, kui vastane on takistuse taha takerdunud.