«See on seesama otsus, kas ma ootan midagi ja lõpuks olen ohuga silmitsi või ma lähen täna ja teen mingi teise valiku ja kahe aasta pärast avastan: «Noh, näed, sõda pole üldse lähedal, oleks võinud oodata.» Aga see ongi juhtide ja liidrite roll. Kui nad ei tee otsuseid, mis paneb kõhu valutama, siis see ei olegi juhtimine, vaid loodusseadustega ja vooluga kaasa minek,» rääkis Herem teisipäeva pärastlõunal Postimehele.
Esialgu moonateemast: hiljutises vaidluses on suures plaanis kaks eriarvamust olnud, kas moona tuleks rohkem osta riik-riigile-tehingutega, mille puhul tarneaeg võiks lühem olla, aga hind kallim või on kõige optimaalsem ikkagi mitmete riikide ühishange, mille teed on ka Eesti mitmel puhul läinud. Mis teie seisukoht on? Saab üldse nii mustvalgelt seda küsimust vaadata?