Põhikoolide õpilaste arv hakkab lähiaastail kasvama

Klassiruum. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Koolide sulgemine laste arvu pideva vähenemise tõttu ei tule kellelegi uudisena. Paljude koolidega ongi juba nii läinud. Või siis proovitud sulgeda, nagu Valgamaal Pühajärvel, kus lapsevanemad kohtu abil esialgu siiski suutsid põhikooli säilitada.

Suuresti sama retoorikat kasutatakse gümnaasiumireformi põhjendamisel. Gümnaasiumide osas vastab õpilaste arvu languse prognoos lähiaastatel ka tõele. Aga mõnevõrra üllatuslikult mitte alg- ja põhikoolide puhul.

Statistikaameti andmetel põhinev haridusministeeriumi prognoos õpilaste arvu muutusest lähema viie aasta jooksul ütleb, et põhikoolides ei peaks õpilaste arv lähiaastatel mitte vähenema, vaid 2016. aastaks suurenema praeguselt umbes 110 000-lt üle 124 000.

Eriti selge ja tugev kasv ootab algklasse ehk 1. kooliastet, kus õppijate arv üle Eesti peaks lähema viie aastaga tõusma 38 000 pealt üle 47 000 ehk tubli viiendiku.

Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit kinnitab, et nii lasteaialaste kui ka põhikoolis õppijate arvu miinimum jäi eelmisse kümnendisse ja mõõdukat vähenemist on oodata alles pärast 2030. aastat. «Põhikoolide kinnipanekuks ei ole praegu küll õige aeg,» on ta nende andmete põhjal veendunud.

Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis tõdeb, et teatud suurenemine laste arvus on, aga siiski mitte väga oluline. Vahepealse auguga võrreldes, kui aastas sündis Eestis vaid umbes 12 500 last, on viimaste aastate üle 15 000 lapsega aastakäigud küll suuremad, aga kunagisele 21 000 lapse tasemele ikkagi ilmselt enam ei tõuse.

«Ministeerium on omavalitsusi palunud, et kes vähegi jaksab, praegu põhikoolid ikka lahti hoida,» kinnitab asekantsler.

Ümberkorralduste vajadusest on Küttise sõnul räägitud ikka gümnaasiumide osas, põhikoolide küsimust ei taha ministeerium praegu torkida. «Poliitilist kokkulepet põhikoolide kallale minna ei ole ja loodetavasti seda lähiaastatel ka ei tule,» annab ta teada.

Küttis tõdeb, et alg- ja põhikoole on juba küllalt kinni pandud, oma paarsada kooli viimase 15 aastaga, kusjuures nendest vaid 12 on gümnaasiumid.

Põlvamaal asuva 97 õpilasega Vastse-Kuuste põhikooli direktor Inge Kalle võtab meid oma koolis vastu päikeselisel kevadpäeval. «Meil veel hirmu ei ole. Otsustasime, et ilmaasjata ei paanitse ka,» on ta kooli tuleviku suhtes esialgu päris rahulik.

Ehkki näiteks mullu sündis Vastse-Kuuste vallas vaid neli last. Sellest küll õpilaste arvu kasvu tulevikuks ei prognoosi.

«Siit tuleb ikkagi välja see, et väikesed kohad jooksevad inimestest tühjaks. Ma võin tahta maal elada, aga kui mul maal tööd ei ole, siis paljast linnulaulust ära ei ela,» tõdeb Kalle.

«Praegu on kooli suurus veel selles mõttes optimaalne, et suudame pakkuda lastele huvitegevust,» lisab koolijuht, tuues näiteks korvpallurid, kes on Vastse-Kuustes väga kõvad olnud, samas kui pisemas koolis oleks korvpallimeeskonda kokku panna juba keeruline.

Kalle avaldab lootust, et nende kooli aitab uus ja avar lasteaed, mis hiljuti lähedal valmis sai.
Põlva maavalitsuse haridusosakonna juht Peeter Aas ei näe oma maakonna arve vaadates lähiaastatel lootust õpilaste arvu suurenemisele. Tema sõnul võib suurenemine olla keskustes, aga maakohtades on trend ka lähiaastatel kahanev.

Aasa puhtalt isiklik arvamus on, et tulevikus kujunevad paljudes kohtades maal välja kuueklassilised koolid, sageli koos lasteaedadega, ning progümnaasiume ehk põhikooli viimast astet jääb alles palju vähemates kohtades kui praegu.

Tema Võrumaa kolleeg Pille Liblik ei näe samuti kasvu tulemas. Ta toob välja, et kui varem räägiti 90-lapselisest kui normaalsest põhikoolist ja 50 lapsega kool oli erand, siis viimase viie aastaga on see muutunud pigem reegliks.

«Misso, Meremäe, Mõniste,» toob Liblik näiteid. Ta on samas kindlalt veendunud, et Võrumaa pisikoolid annavad igati kvaliteetset haridust, vähemalt esimese kahe kooliastme ulatuses.

Ja maakonna koolimajad on sellised, et kui lätlased viimati tutvumisreisil käisid, paluti Liblikut, et ta viiks neid mõnda tavalisse kooli ka – külalised ei uskunud, et kõik Võrumaa koolid ongi sel tasemel korda tehtud.

Kui prognoos näitab, et algkooli minevate laste hulk on suurenemas, aga mitte sellistes kohtades nagu Võrumaa ega Põlvamaa, siis kus?

Vastus on ilmne. Eks ikka seal, kust kuuleme teateid, et lasteaiakohtadele on lootusetult pikad järjekorrad ning kuidas vanemad oma järeltulijaid massiliselt ühest koolist teise sisseastumiskatsetele veavad.

Haridusministeeriumi statistika näitab, et kui praegu 9. klassis käivate laste osas moodustavad Harjumaa ja Tartumaa lapsed selgelt vähem kui poole, siis kaheksa aastat hiljem sündinute seas ehk 1. klassides käivate laste osas on Harju ja Tartu maakonna osa tõusnud juba tugevalt üle poole – 7524 last 13 260st käib just nende kahe maakonna koolides.

Ja see trend süveneb.Retooriliselt võiks siinkohal küsida, kas lapsed tuleb viia sinna, kus on koolid, või koolid ehitada sinna, kus on lapsed?