Eesti hakkab vanglarendiks pidama läbirääkimisi Rootsi ja Hollandiga

Valitsuse volitus võimaldab teha Rootsile ja Hollandile ettepanek asuda läbirääkimistesse Eesti vanglapinna väljarentimiseks. Foto: Urmas Luik

Valitsus andis justiits- ja digiministeeriumile rohelise tule teha Rootsile ja Hollandile ettepanek hakata vanglate rentimiseks läbirääkimisi pidama.

Läbirääkimised võivad, ent ei tarvitse lõppeda lepingu sõlmimisega. Lõpliku otsuse välislepingu sõlmimise kohta langetab riigikogu.

«Meil on kaks valikut Tartu vangla puhul – kas vangla üldse sulgeda või pakkuda Lõuna-Eesti inimestele ikkagi häid töökohti ja oluliselt tugevdada julgeolekualast koostööd mõne teise NATO riigiga,» ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200).

Minister rõhutas, et Eesti vanglate töö on rahvusvaheliselt väga lugupeetud ja kõrgetele standarditele vastav. Eestis on hea väljaõppega kõrgelt kvalifitseeritud ametnikud, inimõiguste kaitsele keskenduvad töömeetodid ja väga kaasaegne taristu. «Vanglateenistuse töö on oluline osa Eesti siseturvalisuse tagamisest ja seda on Lõuna-Eesti elanikele turvalisuse jaoks oluline säilitada,» lausus Pakosta.

«Vanglateenistuse ressurssi saab tõhusalt kasutada liitlassuhete tugevdamiseks. Ühtlasi on vanglakohtade rent töökohtade looja ja üks võimalus hoida riigi kulud-tulud kontrolli all,» lisas minister.

Senine analüüs kinnitas, et Eesti vanglakohtade rentimine on õiguslikult võimalik, praktiliselt teostatav ja majanduslikult mõttekas.

Vanglate teistele riikidele väljarentimine hoiab ühiskonna turvalisena

Edasiste otsuste tegemisel on oluline pragmaatiline ja turvalisust esikohale seadev lähenemine. Leides pindadele kulutõhusama lahenduse, aitab see hoida meie ühiskonda turvalisena. Vanglateenistus saab koos teiste riigiasutustega uute sihtrühmadega töötamise kaudu tulevikuks väärtuslikke kogemusi ja teadmisi.

Rent aitaks säilitada kriitilise varu siseturvalisuse eriväljaõppe saanud personali ja hoonete puhul, mis tagab, et riigina oleme valmis mis tahes kriiside korral. Vanglakohtade väljarentimine ise peab kindlasti olema Eestile väga turvaline lahendus. Kõik kinnipeetavad viidaks tagasi teise riiki ja kellelegi ei anta linnaluba.

«Rootsile ja Hollandile ollakse väga tänulikud suurepärase koostöö eest eelkonsultatsioonide käigus. Senine analüüs on näidanud, et igapäevapraktikas on palju sarnasusi, mis võimaldavad riikidevahelist koostööd,» rõhutas Pakosta. 

Tavapäraselt juhul, kui läbirääkimised osutuvad tulemuslikuks, sõlmitakse riikide vahel välisleping, milles kõik olulised detailid kokku lepitakse ja selgelt ära sõnastatakse. Eesti on avatud leidma lahendusi Eesti põhiseaduslike piirangute raames.

Eestis on praegu täitmata umbes pooled vangikohad. Mullu vähenes vangide arv Eesti vanglates 164 kinnipeetava võrra.