/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2025/03/12/16710321t1ha823.jpg)
Valitsus arutab neljapäeval eelnõu, mille eesmärk on parandada ravivõimaluste kättesaadavust ja kvaliteeti ravikindlustatud inimestele.
Riik parandab ravi kättesaadavust inimestele (1)
Näiteks perearstikeskustele võimaldatakse võtta tööle vaimse tervise õde koefitsiendiga 0,25 ühe nimistu kohta ning lisandub psühholoog-nõustaja teenuse osutamise võimalus, praegu on see võimalus ainult tervisekeskustes.
Psühhiaatrilise abi kättesaadavuse parandamiseks esmatasandil lisatakse psühhiaatria või lastepsühhiaatria e-konsultatsioon tervise infosüsteemi vahendusel.
Eelnõu täiendab kooliõdede töökoormuse arvutamise aluseid. Edaspidi ei sõltu töökoormus kooli liigist, vaid sellest, kas tegu tavaõpilase või eri- ja tõhustatud tuge vajava õpilasega. Hakatakse võimaldama eriõe–eriõe vahelist e-konsultatsiooni.
Ravimiteenustes viiakse tervisekassa poolt läbi viidud ühishangete tulemusel sisse ravimite piirhindade muudatused, näiteks teatud ravimid bioloogilise ravi läbi viimiseks, ning samuti muudetakse teatud teenuste piirhindasid vastavalt uutele hinnakokkulepetele, näiteks mõned kemoteraapia ravimid.
Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste rahaliselt kõige kaalukam osa on tervishoiutöötajate kollektiivlepingu rahastamine. Kavas on suurendada sel aastal arstide, õdede jt meditsiinitöötajate töötasu alammäära 1,5 protsenti. Kokku teeb see 12,2 miljonit eurot ja rahastab seda tervisekassa oma eelarvest.
Raha saadakse kokku tervisekassas kulude ümberhindamisest. Näiteks töövõimetushüvitiste kulu arvel, talvine haiguste hooaeg on olnud leebem, haigushüvitistele kulub prognoositust vähem raha. Sellega kompenseeritakse meditsiinitöötajate nappust ja suurt töökoormust ja maandatakse riski, et spetsialistid liiguvad kõrgema palgaga riikidesse.
Muudatused on heaks kiidetud tervisekassa nõukogus 14. veebruaril, millega tehti terviseministrile ettepanek esitada tervishoiuteenuste loetelu määruse eelnõu valitsuse istungile.