Opositsioon esitas ATSi eelnõule 69 parandusettepanekut

Foto: Indrek Sammal

Riigikogu Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioonid esitasid uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõule 69 parandusettepanekut.

Sotsid esitasid 49 ettepanekut, millest kesksemad ei lubaks kehtestada ametnikele täielikku streigikeeldu ega anda valitsusele õigust panna ühepoolselt paika inimeste töölepinguid.

Erakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor ütles, et seadust tuleb kaasajastada, et palgapoliitika muutuks läbipaistvaks ja riik ning omavalitsused saaksid palgata häid inimesi. Nestori sõnul on sotsid otsustavalt vastu eelnõusse kirjutatud piirangutele, mis rikuvad inimeste õigusi.

Näiteks tahab SDE tühistada eelnõu sätte, mis võimaldab ühepoolselt vähendada ametniku palka, kui ametiasutuse eelarve väheneb. Samuti ei ole fraktsioon nõus plaaniga anda valitsusele täiendav õigus määrata ühepoolselt ära nende inimeste töötingimused, kes hakkavad tööle töölepingu alusel. Nestori sõnul pole sel juhul tegu lepingu, vaid diktaadiga.

Sotsiaaldemokraatide ettepanekud ei luba kehtestada ametnikele täielikku streigikeeldu ja meeleavaldustel osalemise keeldu. Selle asemel tuleb kollektiivsete töötülide lahendamise seaduses loetleda üles need ametnikud, kes ei tohi streikida. Vastavasse nimistusse kuuluvad paranduseettepaneku kohaselt näiteks julgeolekuasutuste töötajad, kohtunikud, prokurörid, vanglaametnikud ja kantslerid.

Keskerakond ühtlustaks koondamishüvitisi

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas ATSi eelnõule 20 muudatusettepanekut. Muudatusi ette valmistades konsulteeriti Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Linnade Liiduga, lisaks käsitleti ka Riigi- ja Omavalitsusasutuste Ametiühingute Liidu (ROTALi) ettepanekuid.

Keskerakonda kuuluv riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal ütles, et mitmed muudatusettepanekud on suunatud kohalike omavalitsuste kaitsmisele. «Piisava üleminekuperioodi tagamiseks teeme ettepaneku selle (seaduse – toim.) rakendamiseks alates 2013. aasta 1. juulist ning leiame, et rakendamisega seotud kulud peab riik omavalitsustele hüvitama,» ütles Toobal.

Ta lisas, et seaduse eelnõus jääb segaseks linnavalitsuse ja volikogu liikmete staatus, mida peaks täpsustama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse abil. «Pakume ka välja, et omavalitsusliitude bürood saaksid ametiasutuse staatuse,» ütles Toobal.

Samuti tahab Keskerakond ühtlustada koondamishüvitisi, mida praeguse eelnõu järgi makstaks maavanematele ja kantsleritele kuni kuue kuupalga ulatuses, tavaametnikele aga vaid ühe kuupalga jagu. Keskerakond leiab, et hüvitise saamise aeg tuleks võrdsustada kolmele kuule.

Lisaks leiab keskfraktsioon, et eelnõus sisalduv «muude surveavalduste keelamise» mõiste on liiga üldsõnaline ja arusaamatu. «Seesugune lai määratlus jätab liiga palju tõlgendusvõimalusi – kas arvamusartikli avaldamine või toetuspiketil osalemine on siis surveavaldus, mis kvalifitseerub seaduse rikkumisena?» küsis Toobal.

Keskerakonna fraktsiooni arvates on eelnõus siiani segane see, kes on tulevikus ametnik ja kes töötaja ning kohati kaldub ATSi eelnõu pigem tööandjat kui töötajat kaitsma. «Samas aga vajab Eesti kahtlemata uut ATSi ning käesolevas eelnõus on palju positiivset, näiteks ametnike rotatsioonisüsteem ning suurem kaitse lapseootel ja väikeste lastega ametnikele, samuti selgem ja avalikum palgakorraldus,» tõdes Toobal.

Avaliku teenistuse seaduse eelnõu tuleb riigikogus teisele lugemisele maikuus.