Kassipildiga kohuke – eestlaste lemmikmaiustus juba 30 aastat

Foto: Tere

Tere AS toodab Viljandis asuvas tehases 20 miljonit kassi pildiga kohukest aastas. Ligi 30 aastat müügil olnud kohukesed on endiselt kuum kaup, mille müük on viimastel aastatel 30 protsenti kasvanud.

Tootmisjuht Irmeli Leinbok võõrustab Postimeest tehases, kus kassikohukesed valmivad.

Ta juhatab ajakirjaniku ja fotograafi ruumi, kus on laual kõik erinevad kassipildiga kohukese sordid. Leinbok rõhutab, et kuigi toode on traditsiooniline, siis firma arendustiim mõtleb igapäevaselt, kuidas tooteid täiustada ja uusi kassikohukese versioone turule tuua. Neist üks uuemaid on laktoosivaba kohuke, mis on heledas pakendis. Kui Postimees Leinboki palvel seda proovib, siis on kohe tunda, et suhkrut on oluliselt vähem, kui tavalises kohukeses ning seega on kohukese maitse harjumatu. “Selle maitse peabki olema erinev. Suhkrut on 30 protsendi vähem,” sõnab Leinbok kohukese kohta.

Traditsiooniline kassikohuke on poodides sama pildiga pakendis müügil alates 1990ndatest. Pakendi jaoks joonistas pildi kunstnik Raivo Järvi, kes tegi toona ETVs populaarseid lastesaateid ja oli oma kuulsuse tipul. Kohukese pakendi pilt on jäänud siiani samaks, kuid selle materjali on tehtud keskkonnasõbralikumaks. Pakendile peale vaadates on näha, et see ei läigi enam nii nagu aastate eest.

Aastaid tagasi kaalus kohuke 50 grammi, kuid nüüd on see 40-grammine. Postimehe küsimusele, kas pakendeid vähendatakse selleks, et suurendada tulusid (ja vähendada kulusid) ilma toote hinda tõstmata sõnab Leinbok naeratades: “Tänapäeval seda enam ei tehta”. Ta räägib, et selline “trikitamine” jäi vähemalt 10 aasta tagusesse aega. Tema sõnul pole Tere niimoodi “trikitanud” ning kohukese suurust vähendati aastaid tagasi ning mitte kulude kokkuhoiuks, vaid selleks, et klientidel oleks seda mugavam süüa.

Leinbok töötab ta tootmisjuhina viimased kolm aastat.

Belgia šokolaad ja Eesti kohupiim

Teine suurem muutus toimus kassikohukesega kaks aastat tagasi, kui seni kohupiima katnud šokolaadimaitseline glasuur asendati šokolaadiga. Sobiva šokolaadi leidmine oli Leinboki sõnul kohati keeruline. Kaaluti ka kodumaist Kalevi šokolaadi, kuid lõpuks otsustati siiski Belgias toodetud šokolaadi kasuks. Postimehe küsimusele, miks seda tehti vastas Leinbok: “Sobiva maitse ja kvaliteediga toode valiti välja degustaatorite ja tarbijate testide põhjal.” Ta kinntas, et kohupiim on täielikult Eesti toodang ning ei välistanud, et võib-olla kunagi tulevikus hakkavad nad ka Eesti šokolaadi kasutama.

Kui uus šokolaad kaks aastat tagasi kasutusele võeti, mõjus see müüginumbritele hästi ja tootmisjuhi sõnul on nende müük sellest ajast suurenenud 30 protsenti. Leinbok usub, et põhjus on selles, et šokolaad on tervislikum kui glasuur, mis sisaldab transrasvu ja teisi lisaaineid.

Moodsad seadmed vanas tootmishoones

Leinbok viib Postimehe kohukese tootmisruumidesse. Sinna sisenedes peame selga panema kaitseülikonna ning käed pesema ja desinfitseerima. Tootmishoone on ehitatud 1970ndatel, kuid maja on aastatel 1990 ja 2010 renoveeritud. Suures majas ringi kõndides on koridorides tunda 90ndate hõngu, kuid sanitaarremont on tehtud ja midagi ei langune. Tootmisruumid aga näevad välja tänapäevased ja moodsad.

Tere kassikohukesi toodetakse Viljandis alates 2010. aastast. Varem toodeti neid Harjumaal, Kosel. Kohukesed saadetakse Viljandist Eesti poodidesse, kust osa neist omakorda edasi Lätti ja Leetu eksporditakse.

Leinbok rõhutab, et kvaliteet on neile väga oluline ja kui nad saavad klientidelt kaebekirju, suhtutakse neisse väga tõsiselt. Igast partiist säilitatakse külmlaos üks kohuke, et selle kvaliteeti oleks võimalik tagantjärele kontrollida.

Postimehe küsimusele peale, kes on kassikohukese peamine tarbija vastas Leinbok, et kuna toode on olnud juba ligi 30 aastat müügil, siis on see saavutanud põlvkondadeülese populaarsuse. Leinbok saab pidevalt kirju asutustelt, kes tahavad tulla nende juurde ekskursioonile. Kirjutatud on ka lasteaedadest. Paraku nendel lastel, kes veel tootmisliini nägema ei ulatu, tuleb ekskursioonile pääsemiseks oodata, et nad veidi pikemaks kasvaksid, räägib Leinbok.