/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
:format(webp)/nginx/o/2009/09/20/238014t1h51f8.jpg)
Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari rektor Laur Lilleoja rääkis Kuku raadio saates «Sihik» Eesti usukõrgkoolidest, mis küll riiklikku rahastust kõrgkoolina ei saa, aga millele nõudlust jagub suisa kolme kooli näitel.
KUKU ⟩ Eesti usukõrgkoolid meelitavad ligi Ukraina õpilasi
«Tüüpiline üliõpilane on vanemaealisem, tihtipeale on see tema jaoks teine haridus,» rääkis Lilleoja ning lisas, et sageli on õpe seotud enesearenguga. Küll aga on vilistlaste seas nii vanglate, haiglate ja kaitseväe kaplaneid ning sotsiaaltöötajaid.
Lilleoja selgitas, et kui esiti seati sihtrühmaks Baltikum üldiselt, siis nüüdseks on koolis päris palju Ukraina tudengeid ning Ukraina taustaga inimesi ka õppejõudude seas. Õpe käib kolmes keeles: eesti, vene ja inglise.
Õppekavasid on vähe ja kool väike, seetõttu usub Lilleoja, et läbivalgustatus on oluliselt suurem: «Me oleme üritanud bürokraatiat vältida, aga mingis mahus on see oluline.»
Eesti rakenduslikus usukõrghariduses koolitavad tudengeid lisaks metodistidele tuntud ka luterlased ja evangeeliumi kristlased koos baptistidega. Ühe kooli lõpetajana teise konfessiooni kogudusse tööle ei pruugi aga saada ja selleks on vaja lisaõpet. «Mõningad konfessioonid eeldavad, et haridus oleks spetsiifiliselt neile omase rõhuasetusega. Ehk õpilased võivad baashariduse saada meilt, aga võib-olla peavad lisaks õppima,» selgitas Lilleoja.
«Kuna meil pole kellelgi riiklikku rahastust, saame eksisteerida nii kaua, kuni on nõudlust. Kui seda pilti hetkel vaadata, siis tundub, et seda nõudlust on Eestis isegi kolmele koolile,» märkis rektor.
Täpsemalt kooli tegemistest ja tuntusest kuula juba Kukust!