ANALÜÜS ⟩ Oravate peas loksus juba paar nädalat tagasi paika, et tuleb «võtta väga suur risk»

2016. aasta lõpus heitis toonane Isamaa esimees Margus Tsahkna koos sotsiaaldemokraatidega opositsiooni Reformierakonna. Nüüd oli Tsahkna välismaal viibiva Eesti 200 esimehe Kristina Kallase asendaja, kui koos Reformierakonnaga kuulutati välja sotside opositsiooni ­heitmine. Paremal Kristen Michal. Foto: Tairo Lutter

Aasta esimestel nädalatel hakkas võimuliidust tilkuma tähendusrikkaid signaale: vabariigi aastapäev peetakse ilusti ja viisakalt ära, aga siis võib minna «tõmblemiseks». Nii läkski. Eestit ootab ees meie ajaloo paremliberaalseim, aga ka lähiajaloo kõige napima enamusega valitsus.

Tõsi, tõmblemiseks läks siiski juba paar päeva enne aastapäeva, 20. veebruaril. Kolmikliidult tohutult palju aega, närvirakke ja töötunde nõudnud energeetikakokkulepe kukkus valitsuses läbi. Hakati nõudma üksteise päid: sotsid nõudsid, küll veidi looritatult, kliimaminister Yoko Alendri (RE) lahkumist, Eesti 200 aga sotsiaaldemokraatide in corpore opositsiooni heitmist.