REPORTAAŽ ⟩ Palgalõhe, alaesindatus, naistevastane vägivald: kas 30 aastaga on ka midagi muutunud?

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei 20. aastapäeva tähistamisel tänati i 1995. aastal Pekingi ÜRO konverents käinud Eesti delegatsioon. Pildil Barbi Pilvre, Siiri Oviir ja Ivi Eenmaa. Foto: Martin Pedaja

1995. aastal sõnastatud eesmärgid pidid viima naised meestega võrdsele positsioonile – aga kas 30 aastaga on ka midagi muutunud? Omal ajal Pekingis toimunu üle kogunes arutlema saalitäis naisi ja kaheksa meest.

Rüütelkonna hoones, kus saabujaid tervitab võrdõigusvolinik Christian Veske, tähistatakse 20 aasta möödumist Eesti esimesest võrdõigusvoliniku ametisse määramisest ja kantselei loomisest. Samal ajal on möödunud 30 aastat teisestki ajaloolisest sündmusest. Rahvas sumiseb ja šampanjaklaasid. Silma hakkab nii praegusi võrdõigusvaldkonna eestvedajaid kui ka neid, kes teinud seda tööd juba aastakümneid.

Meid juhatatakse edasi saali, kus sellest aastast toimuvad ka valitsuse pressikonverentsid. Eelviimases reas platsi võttes tõden, et valdavalt on kohale tulnud naised, mehi on vaid seitse. Kaheksas, praegune võrdse kohtlemise volinik Veske, annab lavale astudes kiirelt sõnajärje üle sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. «30 aastat tagasi algas ülemaailmne naiste õiguste deklareerimine,» nendib Riisalo, heites pilgu saalisistujatele. «Ja teie seas on ka need, kes toona Pekingis olid.»