Pühapäeval on märtsipommitamise mälestuspäev

Märtsipommitamise tagajärjed Tallinnas: matusevanker Pärnu maanteel purustatud hoonete varemete taustal 14. märtsil 1944. Foto: Lui Kriisa / Rahvusarhiiv

Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub kõiki pühapäeval, 9. märtsil osa võtma märtsipommitamise mälestuspäevast.

Kell 12 on mälestusteenistus ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik.

Kell 18–19 toimub mälestuskontsert Niguliste muuseumis. Esineb Eesti vaimuliku rahvamuusika ansambel Linnamuusikud. Kõnelevad poliitik ja Euroopa Parlamendi liige aastatel 2004–2019 Tunne Kelam ja Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. Teenib EELK piiskop Ove Sander.

Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Löövad Tallinna kirikute leinakellad.

Märtsipommitamise aastapäeval heisatakse linna lipud poolde masti. Mullu oktoobris kuulutas Tallinna linnavolikogu märtsipommitamise aastapäeva ülelinnaliseks mälestuspäevaks.

9. märtsil kutsub Kiek in de Köki kindlustustemuuseum bastionikäikudesse märtsipommitamist meenutavale ekskursioonile «Õuduste öö varjendis», sellele järgneb virtuaalreaalne ajarännak «VR Tallinn 1939/44».

Märtsipommitamise mälestusele pühendatud ekskursioonil räägib Tallinna Linnamuuseumi külastusjuht lähemalt pommitamise-öö sündmustest ja varjendite saamisloost, külastatakse sõjaaegseid varjendeid bastionikäikudes Harjumäe all.

Maa-alusele ekskursioonile järgneb virtuaalreaalne ajarännak «VR Tallinn 1939/44» Harju tänavale aastasse 1944. Virtuaalsel ajarännakul saab ruumiliselt, värviliselt ja elutruult kogeda, milline oli Harju tänava saatus pärast teist maailmasõda. Rännak toimub välitingimustes, mistõttu palume end vastavalt ilmastikule riietada. Rännak toimub koos giidiga. Ühendekskursioon algab kell 14 Kiek in de Kökist (Komandandi tee 2) ja kestab kaks tundi.

Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, 19.15st kuni kella üheni öösel ja varahommikul kella kolmest kuueni kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Hansalinn Tallinn sai rängalt kannatada. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste muuseumis ning küünalde süütamisega Harju tänaval.