/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/05/21/182416t1h7a2d.jpg)
Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Jüri Landberg leiab, et tagamaks kohalike teede rahastamise sellisel tasemel nagu see on riigiteedel, peaks omavalitsustele kütuseaktsiisist maksma vähemalt 30 protsenti.
Landberg: heal tasemel kohalikele teedele kuluks 30 protsenti kütuseaktsiisist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäevases Postimehes kirjutasid TTÜ professor Priit Vilba ja lektor Rene Pruunsild, et kui peamiste riigiteede olukord on hea, siis omavalitsuste teede vanus ning seisukord ei vasta juba aastaid mingisugustele nõuetele ja see tuleneb alarahastamisest.
Sellele vastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et seaduse kohaselt on kohalike teede ja tänavate korrashoid kohaliku omavalitsuse kohustus ja loomulikult väidavad kõik, et raha on vähe, aga see on valikute küsimus, kuhu raha kulutatakse.
«Igaüks ütleb, et tema valdkond on prioriteet,» vastas sellele Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Jüri Landberg, kelle sõnul peaks erinevate riigijuhtide sõnul olema kord prioriteediks haridus, siis kultuur, seejärel teed jne.
«Aga kui raha ei ole, siis ei ole ka suutlikkust,» tunnistas ta.
Landberg rääkis, et riigile kuuluvatele analoogsetele kõrvalteedele kulub ligi 4-5 korda rohkem kui omavalitsuste teedele.
«Probleem on selles, et mõni aeg tagasi vähendati omavalitustele riigieelarvest makstavat raha,» sõnas Landberg. Näiteks kui 2008. aastal nägi riigieelarve kohalike teede hoolduseks ette 633 miljoni krooni (40,5 miljonit eurot), siis 2009. aastal oli see summa kahanenud 378 miljoni kroonini (24,2 miljonit eurot).
Ministeeriumi andmetel oli 2011. aastaks riigi poolt makstav kohalike teede hoiu toetussumma 12,7 miljonit eurot. Käesolev aasta on olukorda veidi parandanud - tänavu eraldati 18,1 miljonit eurot.
Seega pole summad kaugeltki nii suured kui varem. Landbergi sõnul on aga vahepeal hinnad kõvasti kasvanud ning olemasoleva rahaga pole tema hinnangul võimalik töid teha selles mahus, et teede olukord oleks hea.
«Väga suure lumega talved võtsid teederahast ära väga suure jupi,» lausus ta. «Lumelükkamise raha tuleb samast rahakotist. Kui talvise hoolduse teenuse kasv on kuni neli korda, siis suveks ei ole seda raha lihtsalt olemas.»
Landberg pidas mõistlikuks, et riik hakkaks omavalitsustele teede hoiuks maksma taas 15 protsenti kütuseaktsiisist. Praegu on see tema sõnul 6,4.
«Oleme välja arvestanud, et see peaks olema 30 protsenti – siis saaksime nii palju raha, kui riik eraldab oma teedele,» lausus maaomavalitsuste liidu juht.
Landberg kritseeris riigi poolt tehtud suuri teeprojekte. «Mina väidan, et neid ei oleks pidanud nii suures mahus tegema,» sõnas ta, tuues näiteks Maardu ristmiku, mis olevat arusaamatult suur ja kallis. Samuti olevat liiga suur Mäo rist.
«Ma ei ütle, et neid ei peaks ringi ehitama, aga neid saab ka tunduvalt lihtsamalt ja odavamalt teha,» lausus Landberg.