Solman: Jõhvi kohtumaja kärbe näitab võimetust riiki juhtida

Riina Solmani sõnul ei tohi Jõhvi kohtumaja kinni panna. Foto: Tairo Lutter

Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma liige Riina Solman Isamaast kritiseerib teravalt justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200) jätkuvat otsust panna kärbete tuules kinni Jõhvi kohtumaja, nimetades seda võimetuseks riiki juhtida.

Solmani sõnul on just Ida-Virumaal Eesti riigi positsioon kõige nõrgem ning valimistel on seal varjamatult võidutsemas Vene-meelsed jõud. «Just Ida-Virumaal räägib kohaliku võimukoalitsiooni juhtpoliitik avalikult tele-eetrisse, kuidas ta elab Eesti NSV seaduste järgi. Eestlased ei saa seal arsti juures ega mujal loota, et nendega eesti keelt räägitaks,» märkis Solman.

Kuna Putini Venemaa on Solmani sõnul viimase aja rahvusvahelistest sündmustes julgust saanud, on julgemaks läinud ka Eesti kohalikud impeeriumi ihalejad. «Riigi suuruselt kolmanda maakonna keskus on siiani suutnud koondada asutusi, mis maakonna eestikeelsetele ja -meelsetele inimestele tuge ja lootust pakkunud on. Kui nende keskelt viib justiitsministeerium minema kohtu, avab see tee uutele «säästuideedele», sest kui pole kohut, siis mis mõtet on seal ka prokuröre või vanglat hoida? Või kas politseiuurijaidki siis nii väga kohapeal vaja on?» küsis Solman.

Tema sõnul on äraleierdatud tõde, et ühe lauaga kõiki lööv protsendikärbe ei ole hea riigijuhtimine, aga mõnes kohas, antud juhul Ida-Virumaal, on see Eestile lausa eluohtlik. «Jõhvi kohtumaja kärbe iseloomustab võimetust riiki juhtida. Minister andis ametkondadele ülesande kärpida ja esitada Excel-tabeli numbritega plaan. Et sellega tehakse riigi mõistes valesid otsuseid, ei lähe kärpimisülesande andnud justiits- ja digiministrile siiamaani korda," ütles Solman, lisades, et Pakosta lahendab valitsusjuhilt saadud ülesannet, mis sellest, et riik on varasemalt viinud Ida-Virumaale suuresti julgeolekukaaltulustel olulisi riigivõimu kohaloluga klastreid.

Solman hoiatas, et kui Eestil ei ole aega tegeleda Ida-Virumaa probleemidega, siis Venemaa leiab mahti Ukrainas toimuva sõja taustal Eestit saboteerida. «Loodan, et justiits- ja digiminister mäletab, kuidas kopamees kutsus paar aastat tagasi üles Kaja Kallast tapma – kas on see normaalne? Jaanuaris võisime kuulda tagaselja Venemaa otsusest vahistada Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova. Venemaale ei meeldi muuseumijuhi käitumine, kes ei kujuta nõukogude sõdureid piisavalt aupaklikkusega Eesti muuseumis. See, mida Vene sabotaaž täna Ida-Virumaal teha suudab, on hale vari, mida ta teeks siis, kui ta oma jõud Eestile kontsentreeriks,» jätkas Solman.

Tema sõnul räägib Narva linnavõimu pikaaegne patiseis ja pidevalt vahetuv linnavõim sellest, et riik on lasknud ohjad lõdvaks. «Narva meril Katri Raigil õnnestus lõpuks muuseumi nõukogu välja vahetada. Aga kas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta märkas Narvas toimuvat sabotaaži? Selge on see, et Vene võimu ülbus idapiiri taga globaalsete uudiste valguses kasvab ning Jõhvi kohtumaja sulgemisplaaniga Ida-Virumaal olukord kahtlemata teravneb. Me ei pea pealt vaatama julgeolekuliselt strateegilises piirkonnas paiknevate riigiasutuste arutut kokkupakkimist,» rõhutas Solman.

Tema sõnul on omavalitused Ida-Virumaal jõuetud, seda otsustuskogudesse valitud poliitikute ilmavaatelise sunnismaisuse tõttu. «Seda saabki parandada ainult riigi keskvõim. Ida-Virumaale on riigiasutusi tarvis juurde viia, mitte kinni panna ja ära tuua. Riigiasutustes töötavatel inimestel on võimalik mitte sõltuda kohaliku omavalitsuse sunnismaisusest, edendada piirkonnas eestimeelsust ja eestikeelsust,» ütles Solman, lisades, et riigiametniku pereliikmete heaolu ei ole seal sõltuvuses kohaliku omavalitsuse valikutest või hankemajandusest. «Ida-Viru peabki juhtima keskvõim, sest omavalitsustele ei saa me seal loota,» lisas Solman.