/nginx/o/2025/01/30/16623603t1h5086.jpg)
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi kohusetäitja Ave Schank-Lukas selgitas Kuku raadio saates «Sihik», kus kohast täpsemalt leida 800 miljardit eurot värske Euroopa Liidu kaitseplaani jaoks ning milliseid erandeid komisjon liikmesriikidele plaanib.
Euroopa Liit ja selle institutsioonid on astumas päris tõsiseid samme Ukraina aitamiseks ja enda kaitsevõime tõstmiseks. Komisjoni president Ursula von der Leyen käis välja 800 miljardi eurose taasrelvastumise kava ning see on aktuaalne ka neljapäeval algaval Euroopa Liidu ülemkogul.
800-miljardilise «ReArm Europe» algatusest rääkides selgitas Schank-Lukas esmalt, et laias laastus jaguneb Euroopa Liidu rahakott kolmeks: on liikmesriikide eelarved, Euroopa Liidu ühine eelarve, mis tuleb ka suuresti liikmesriikidest ning kolmandaks ka laenuvõimalus.
«Ühist eelarvet vaadates, siis see on õigupoolest üsna pisike. Selle maht on umbes üks protsent kogu Euroopa Liidu SKTst,» selgitas ta. Ühtlasi on Schank-Lukase sõnul selge, et raha, mida kulutada, peitubki eelkõige liikmesriikide enda eelarvetes.
Samas meenutas ta, et Covid-19 kriisi ajal laenati majanduse turgutamiseks raha finantsturgudelt. «Need on siis ka põhimõttelised võimalused, mille komisjon nüüd välja pakub.»
Kõige suurem osa kaitseplaani eelarvest peaks siiski kujunema liikmesriikide enda kaitsekulutuste suurendamisest. «Tegelikult me näeme, et liikmesriigid on valmis rohkem panustama, aga takistuseks mõnes riigis siiani on olnud eelarvereeglid,» selgitas Schank-Lukas, lisades, et sarnaselt koroonakriisi ajale pakub komisjon välja erakorralise eelarvereeglite lõdvendamise.
Küsimusele, mis saab olema aga reedese Euroopa Liidu ülemkogu peamiseks agendaks, märkis ta, et aruteluks tuleb kaks põhiküsimust: kuidas saab Euroopa Ukrainat toetada ning kuidas enda kaitsevõimet tõsta.
/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)