POSTIMEHE PARNASS ⟩ Rahvamajandus Postimehes, naisküsimus keelel ja meelel

Johanna Rebane-Sild suundus õppima majandus­teadust Berni ­Ülikooli 1905. aastal. 1911 kaitses ta esimese eesti naisena doktor­iväitekirja. Foto: Rahvusarhiiv

Postimehe juubelialbumis, mis ilmus Tartus 1909. aastal ning oli pühendatud ajalehe ilmumise 50. aastapäevale (1857–1907), on ühes näopildiga kirjas ka ajalehe kaastöölised. Vahet ei tehta, kas tegemist oli toimetuseliikme või kaastöölisega Valga- või Virumaalt, kõik nad on ühed «kaastöölised». Kõikide puhul on nimetatud, kust ta on pärit, millega tegelenud või tegeleb ja milline on tema seos Postimehega.

Aru on saada, et mitmed kaastöölised on enda elukäigu ja saavutused ise põhjalikult kirja pannud. Suurem osa kaastöölistest on aga leppinud sellega, mida albumi koostaja Anton Jürgenstein on nende kohta kirjutanud.

Kokku on nimetatud 334 kaastöölist ning nende hulgas on vaid 12 naist. Nendest 12st kaks – Lydia Jannsen ja Lilli Suburg – kuulusid pealegi juba Postimehe eelkäija, Perno Postimehe, peresse. Ülejäänud kümnest vaid üks, Meeta Linde, töötas albumi koostamise aastatel Postimehe toimetuses. Ta oli korrektor. Kõik teised olidki kaastöölised, kes saatsid Postimehele iseenda luuletusi ja jutukesi (Elisabeth Aspe, Aliide Ertel, Elisabet Raska, Anna Haava ja teised) või siis ilukirjanduse tõlkeid. Ajapikku lisandus naisi siiski ka toimetuse koosseisu (Kati Luiga, Marta Bekker ja teised), aga eelkõige siiski korrektoriteks, sekretäriks või siis raamatukokku (Anna Haava).