Miks jäeti Balti riigid jälle Euroopa vestlusringist välja?

Ühendkuningriigi peaministri Keir Starmeri ja Baltimaade riigijuhtide videokõne pühapäeval. Foto: Briti peaministri büroo

Kuigi Balti riikide kõrvalejäämine Euroopa riikide enamuse aruteluringist – ja seda juba teist korda paari nädala jooksul – häirib Eesti välispoliitika viljelejaid, otsese kurbmänguna seda ei võeta.

Veebruari keskel kogunesid Ameerika Ühendriikide – Venemaa kõneluste alguse taustal Pariisis mitteametlikule kohtumisele Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Poola, Taani, Madalmaade, Hispaania, Itaalia ja Euroopa Liidu (EL) liidrid, lisaks ka NATO peasekretär Mark Rutte. Eelmise reede šokiteraapia Valge Maja ovaalkabinetis, kus Ühendriikide president Donald Trump ja asepresident J. D. Vance nuhtlesid Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid, tõi kaasa Euroopa juhtide uue ekspromptkogunemise. Seekord Londonis. Kummalgi kohtumisel ei olnud Balti riigid esindatud. Pariisi kohtumisest päev hiljem korraldas Prantsusmaa president Emmanuel Macron esimeselt kohtumiselt kõrvale jäetud riikide vahel veebivestluse, Londoni kohtumise järel palus Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer Balti riikide käest vabandust, et nood eemale jäeti.