LUUBI ALL ⟩ Euroopa toetuse küsijale käe pihta ei löö

Targad on need, kes on osanud õigesti küsida – õiget asja õigest kohast ja õigete sõnadega. Foto: Kollaaž

Paljud ettevõtjad ei taha end eurotoetuste küsimisega alandada, kuid samas pole toetuste Eldorado veel ammendunud.

On aasta 2017. Väike, kuid lootustandev Eesti moefirma saab Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) toetuse: peaaegu 50 000 eurot toodete ekspordipotentsiaali suurendamiseks. Möödub seitse aastat ja jätkuvalt lootustandev rätsepaäri saab ERFist uue rahasüsti: ligi 50 000 eurot ekspordipotentsiaali arendamiseks. Moefirma maksustatav käive on sel aastal nii pisike, et toetus moodustab rahavoost peaaegu kolmandiku, tiksub ka võlg maksuameti ees.

Vahetub aastanumber ja ettevõtte koduleht on hoolimata pikka aega kestnud maailmaturule pürgimisest endiselt vaid eestikeelne. Kuid ega see ei tähenda, et firma ei võinud saadud raha eest oma ekspordipotentsiaali suurendada ja arendada mingil muul moel. Küllap seda tehti, sest projektid on ju heaks kiidetud, toetused välja makstud. Postimees Nädala saadetud sõbralikud küsimused ettevõtjale jäid artikli trükkimineku ajaks vastuseta.

Kõnealuses näites toodud 100 000 eurot on tilgake meres, tegelikult pole see isegi mitte kõneväärt. Alates euroliiduga liitumisest 2004. aastal on Eestisse voolanud miljardeid eurosid Euroopa raha (ja mitte üksnes Euroopa Liidust, vaid ka Šveitsist ja Euroopa majanduspiirkonda kuuluvast Norrast). Toetatud on aga kõige erinevamaid asju – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) andmebaasis on väljamakstud toetuste kohta tervelt 279 lehekülge lugemist.