TRAHVIKIRVES ⟩ Ametnikud soovivad karistused metsakuritööde eest sajakordistada

Kuigi suurem osa ebaseaduslikust metsaraiest leidis aset ajal, kui Konju Kitsefarmi omanik oli Martin Repinski, peab selle tagajärgedega tegelema uus omanik. Foto: Mihkel Maripuu

Justiits- ja digiministeerium kooskõlastas metsaseaduse muutmise eelnõu mitmete märkustega, ennekõike häiris justiitsametnikke puidusektori survel vähendatud trahvide tõus metsarüüstamise ning metsa- ja looduskaitseseaduse muul viisil rikkumise eest.

Justiits- ja digiministeerium juhtis tähelepanu, et kliimaministeerium on eelnõu seletuskirjas ekslikult märkinud, justkui oleks karistusseadustiku järgi maksimaalne rahatrahvi määr juriidilisele isikule 150 000 eurot, õige summa on 400 000 eurot.

«Palume arvestada tegelikku maksimummäära ka eelnõu punktidega 55–57 kavandatavate uute karistusmäärade tõhususe, proportsionaalsuse hindamisel ja samuti hindamisel, kas uutel määradel on heidutuse mõju,» märkis justiits- ja digiministeerium. Ametnikud viitasid, et kliimaministeerium on ise nentinud, et ebaseadusliku metsaraie mõju võib olla väga suur, kusjuures sellest saadav majanduslik kasu võib küpse metsa ulatuslikuma raie puhul ulatuda sadade tuhandete eurodeni. «Oleks mõistlik hinnata, kas 150 000 eurot on sellisel juhul trahvi ülemmäärana piisav, kas see heidutab tegu toime panema või mitte,» toonitas justiitsministeerium.