/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
/nginx/o/2025/02/27/16687878t1h0d3f.jpg)
USA ja Ukraina on jõudnud kokkuleppele Ukraina maavarade jagamises ning seisab veel vaid allkirjade taga. Geoloog ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Alvar Soesoo nimetas seda Kuku «Hommikuraadios» aga kõrilõikajalikuks leppeks.
KUKU ⟩ Geoloog Ukraina-USA maavarade leppest: see on väga kõrilõikajalik lähenemine (3)
Geoloog selgitas, et USA tahetud haruldasi muldmetalle on vaja tehnoloogiasektoris näiteks nii kaitsetehnikaks, elektroonikaks kui ka kosmoseplaanideks. Elektroonikas vajatakse muu hulgas ka grafiiti ja liitiumit, mille poolest on Ukraina Soesoo sõnul Euroopa kõige suuremate reservidega maa.
Küll aga on väga palju Ukraina maavarasid Venemaa okupeeritud aladega praegu ka ära võetud.
USA ja Ukraina allkirjastatav lepe katab geoloogi sõnul praktiliselt kõiki maavarasid, sealhulgas naftat ja maagaasi. «Ma ei oleks kunagi uskunud, et seda tüüpi lepingut kahe riigi vahel tänapäeval, 21. sajandil, kahe riigi vahel sõlmitakse,» sõnas ta.
«Kui uskuda uudiseid, et 50 protsenti kogu tulust, mis tuleb Ukraina riiklikust maavarast, peaks Ameerika Ühendriikidele kuuluma, et seda siis nn ülesehitusfondi panna... See on väga kõrilõikajalik lähenemine,» arvab teadlane.
Ehkki Ukraina pole kaasaaegsete meetoditega oma maavarasid ise väga uurinud, võiks Soesoo sõnul sealt leida paljugi veel. Ühtlasi avaldas ta imestust, et Euroopa Liit seni Ukraina maavarade vastu pigem leiget huvi on üles näidanud ning piirdunud strateegiliste koostöölepetega.
Mis maavarasid võiks USA jahtida Gröönimaalt ja mida toodetakse Euroopa Liidus ainsana just Eestis Sillamäel, kuula juba pikemalt Kukust!