JÄRELVAADATAV ⟩ Kristen Michal: Kiievis paluti Eesti riiki tänada, et ollakse Ukraina kindlad toetajad

Peaminister Kristen Michal valitsuse pressikonverentsil. Foto: Tairo Lutter

Tänasel valitsuse pressikonverentsil osalesid lisaks peaminister Kristen Michalile (RE) haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200), regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE) ning rahandusminister Jürgen Ligi (RE).

Pressikonverentsi alguses vaatas Michal tagasi Eesti Vabariigi 107. aastapäevale, mille ta veetis Kiievis, avaldades toetust Ukrainale võitluses Venemaa vastu. Tema sõnul viibis seal palju Ukraina liitlasi ning Kiievis tänati Eestit kindla toetuse eest. «Meie jaoks on see võitlus väga oluline, samuti kõik, mis sellega kaasneb – diplomaatilised protsessid, suhtlus ja erinevad valikud selle ümber,» ütles peaminister.

Michal lisas, et Eesti positsioon pole ebakindlas maailmas muutunud. «Meie oleme Ukraina taga, Ukraina tulevik on Euroopas ja Euroopa Liidus. Ütleme nii, et seda sõda peetakse nii meie eest kui ka meie asemel. Meie ülesanne on toetada Ukrainat ja aidata neid võimalikult tugevasse positsiooni,» ütles ta.

Peaminister märkis, et 6. märtsil koguneb erakorraline ülemkogu, et arutada Euroopa kaitsevõime tugevdamist. «See puudutab kaitserahastust, kaitsetööstust, erinevaid reegleid ja seda, kuidas saame Ukrainat rohkem aidata. Kiievis toimunud ürituse puhul on positiivne, et ainult Eesti ei tõstnud oma panuseid Ukraina aitamisele, vaid teised riigid panustasid ka juurde,» lisas ta.

Muu hulgas märkis peaminister, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron andis eile videosilla vahendusel ülevaate oma visiidist Washingtoni. «Prantsusmaa president kirjeldas ka Ameerika Ühendriikidele, kes on meie liitlane, millised põhimõtted on Euroopa Liidu jaoks olulised ja kuidas võiksime jõuda õiglase rahuni. On ju selge, et kõikide USA presidendi administratsiooni väljaütlemistega me kuidagi ühel lehel pole – meie jaoks on selge, et diktaator on Putin, mitte keegi teine,» ütles Michal. Peaminister kinnitas, et ühisosa USAga on siiski suur ja arutelud jätkuvad.

Puhta tööstuse kokkulepe

Michal peab kliimaministri ettepanekut meretuuleparkidega ootamise kohta õigeks otsuseks. Puhta tööstuse kokkuleppe teemal selgitas ta, et see toob kaasa uued üleeuroopalised reeglid ja põhimõtted toetusmeetmetele.

Samal ajal valitsuse pressikonverentsiga andsid Keskerakond ja EKRE riigikogule üle umbusaldusavalduse kliimaminister Yoko Alendrile (RE), süüdistades teda avalikkusele korduvas ja teadlikus valetamisel seoses 2,6 miljardi euro suuruse meretuulepargi toetuse plaaniga.

«Minu ootus on see, et maismaa tuuleparkidega minnakse edasi ja me saame vähempakkumised välja kuulutada hoolimata sellest vastuseisust, mida EKREIKE korraldab. Pärast seda sooviks saada majandusministrilt ka tuumajaama eriplaneeringu algatamist, et tulla sellega valitsusse ja me saaksime debatti pidama hakata,» lausus Michal.

TI-hüpe 2025

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on Eesti tänu TI-hüppe algatusele pälvinud palju rahvusvahelist tähelepanu. «Oleme üks esimestest riikidest, kes on võtnud julguse ja koolisüsteemis tehisaru katsetamisega algust teinud. Meist ees on Singapur ja Korea – kavatseme ka nende tarkusest õppida,» ütles Kallas.

Järgmisel reedel kogunevad Tartusse TI-hüppe algatusega seotud inimesed, et arutada tehisintellekti võimalusi õppetundides. «Kuigi tegemist on protsessiga, kus suur osa õppetunde tuleb protsessis sees olles, mitte ette ära planeerides, oleme positiivselt veendunud, et tegemist on Eesti jaoks väga olulise muutva algatusega.»

Parem ühistransport

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman teatas, et ühistranspordi paremaks toimimiseks vajalikud 37 miljonit eurot eraldatakse riigieelarve sihtotstarbelisest reservist. «Loomulikult oleme leidnud võimalusi, kuidas muuta kogu süsteemi efektiivsemaks, oleme teinud keerulisi otsuseid ka piletitulu osas – teatud kohas suurendanud piletihindu, mis on olnud väga valus inimeste jaoks,» kirjeldas Hartman. «Reform jätkub ja eesmärk on see, et ühistransport oleks kiirem ja mugavam. Me näeme, et arengud on väga head ja positiivsed.»

Majanduskasv on alanud

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul peaks uus majandusprognoos valmima kevadel, kuid juba praegu võib öelda, et majanduskasv on alanud. «Kõlama on jäänud ka ootamatult hea olukord eelmise aasta eelarve tasakaaluga. Kuigi andmed on esialgsed, on eelarve olukord paranenud. Nii palju ta muidugi paranenud ei ole, et kolmelt kahele on defitsiit vähenenud,» ütles Ligi.

Taastekava puhul on Ligi sõnul veel laekumata 450 miljonit eurot. «Väiksed ümbertõstmised tegime ja see, mis raha juurde sai, olid metanooli projektid, mis puudutab mõneti energiapoliitikat. Need muudatused, mida me praegu tegime, olid suhteliselt tagasihoidlikud,» ütles ta.